Monday, February 2, 2015

Girl Friday: When In Doubt Wear Red

 I always get this one recommendation - when you buy a new piece of clothing, you should get rid of something else in your wardrobe. Sigh... I'ts a tough one for me. Are there wise enough people among the readers who follow this recommendation? I raise my hands.

Let's take the corset and skirt in the picture, for example. They've been in my wardrobe for years, but I'm wearing them for the first time in this shoot. I remember getting the red skirt personally fitted by a seamstress, and despite that it remained in plastic in my wardrobe. Same story with the corset, which I like a lot, but I'm wearing it for the first time in the fancy photos of Stellarium's third birthday photos. Are there people like me who don't have the heart to give away heaps of clothes? One is for sure - these Hunter Snow boots won't stay in the wardrobe. I got them a bit after Christmas, and I'm over the moon about them. The thick sole doesn't let the cold in and allows them to be worn in the toughest minus degrees. Half joking - I wasn't even cold in this photo shoot. Have a naughty start of the week, everyone!


Outfit details:

Top: Charlotte Russe
Skirt: Alexander Klaus
Boots: Hunter Snow Boots


Mulle soovitatakse alatasa üht ja sama - kui ostad endale uue riideeseme, siis vastukaaluks vabane kahest asjast oma garderoobist. Oeh... Minu jaoks raske ülesanne. Kas tõepoolest leidub minu lugejate seas nii tarku inimesi, kes seda soovitust järgivad? Mina igatahes tõstan käed üles. 

Võtame näiteks pildil oleva korseti ja seeliku. Need on minu garderoobis olnud aastaid, kuid kannan neid selles fotoseerias esmakordselt. Mäletan, et lasin punast seelikut enda jaoks õmblejal spetsiaalselt ümber kohendada ja ometi jäi ta kappi kile sisse seisma. Sama lugu korsetiga, mis mulle küll pööraselt meeldib, kuid mida kannan Stellariumi kolmanda sünnipäeva pidulikel piltidel esimest korda. Kas minusuguseid, kes ei raatsi riideid massiliselt ära anda või visata, on palju? Üks, mis on selge - need Hunteri lumesaapad juba kappi seisma ei jää. Sain need pisut pärast jõule ja olen vaimustuses. Kõrge tald ei lase jalgadele külma ligi ja lubab ka kõige karmimate miinuskraadidega neid kanda. Naljaga pooleks - isegi seda pildiseeriat tehes ei hakanud mul külm. Kelmikat nädala algust kõigile!



PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

12 comments

  1. Oh Stella you look gorgeous wearing your red Dress and Hunter Rubber Wellingtons.
    Hugs and Kisses
    Julia

    ReplyDelete
  2. Võrratult armas müts :)
    Garderoobist rääkides, olen täielik orav, st kui ostan omale uusi riideid, püüan neid valida, et saaksin neid kanda võimalikult paljude asjadega ja võimalikult paljudes kohtades, aga paraku jääb mõni kleit või pluus peale ostmist kappi seisma, vat ei meeldi kohe enam. Igal kevadel üritan teha kaduneljapäeva ja rookida välja esemeid, mida tõepoolest ise enam kandma ei hakka ja siis on nii vahva avastada riidekapi sügavustest võrratuid uusi ja huvitavaid asju, mis nukralt ärapõlatuna seisma jäänud ja nüüd kandideeriksid uuteks lemmikasjadeks :)
    Ära raatsin visata ja anda raske südamega, sest mood käib ringiratast ja kvaliteetse kleidi või muu asja saab nii iga kümne aasta tagant jälle välja võtta nagu uue ja hetkel ülitrendika :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ise olen valinud välja paar erilist inimest, kellele olen riideid ära kinkinud, ja siis olen rõõmus, kui näen, et nad kannavad neid asju. Andmisrõõm on minu jaoks alati suur. Küll on mul meeles, et ca neli aastat tagasi pakkisin meeletult suure koti riideid ära ja ütlesin mehele, et viigu see taaskastusse. Üks mantel jäi mul veel südamesse, kuid olin paki juba ära andnud. Seejärel nägin seda mantlit seljas ühel superblogijal ja küsisin mehelt, et kas ta ikka viis selle paki ära. Ta ütles, et enam ei mäleta paki saatust. Jah. Elu narrib neid, kes asju liialt armastavad. Ise süüdi. Olen tasahilju lootnud, et see suur kott tuleb kuskilt välja. Kui nii juhtuks, siis oleksin justkui kommipoes.

      Delete
  3. Mina ei suuda midagi oma kapist ära visata - mida rohkem, seda uhkem :) Aegajalt avasatn kapist riideid, mida pole kordagi selga saanud, aga ehk kunagi läheb vaja. Õnneks oleme õega enam vähem ühte mõõtu, seega kui miski üle viskab, siis teeme vahetust ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul sirgub tütar, kes kannab juba minu asju. Ostsin endale mõni aeg tagasi triibulise kõrgekaelusega polo. Ühel hommikul otsin ja otsin seda, kuniks avastasin, et tütar oli selle öösärgiks näpanud ja magas sellega ... Mida suuremaks ta sirgub, seda rohkem ilmselt selliseid lugusid siin ilmuma hakkab :)

      Delete
  4. Osa riideid olen viinud taaskasutus poodi.Mõned vingemad riided olen andnud õele.Need on sellised riided millest olen välja kasvanud,või tunduvad sellised liiga noorte pärased,vanamoodsad.Need riided mis kuluvad kandmisest viskan ära.Eelmine aasta suvel rebenes mul selga panekul mu lemmik kleit roosa lilla kirju neerumustriga, selle viskasin kohe ära.Nüüd otsin secondhandidest sarnast kleiti.Riietega on nagu mingi seotus,osadest hilpudest on raske loobuda teised jätavad aja möödudes täiesti ükskõikseks.Need mida jällegi kannad ,kannad justkui enda omaks.Olen ka teinud mitmeid kordi nn emotsiooni oste.Kui vaatan ajakirjast midagi, mingi uus trend,tänaval inimene kannab midagi mis mulle meeldib.Aga need mis teistel tunduvad ilusad ei pruugi mulle ju sobida.Enamus sellistest jäävad ka kappi ootama,siis ma avastan et mul polegi neid tarvis.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle väga meeldib sinu mõte, et osad asjad kannad justkui enda omaks. Mul on riietega täpselt samad emotsioonid. Lisaks kaldun kandma sageli ühte ja sama asja ning kõik muud asjad kapis seisavad. Praegu on minu lemmikuks üks kootud jakk, mida sobitan iga asja peale... Kõik teised jakid ootavad oma aega :)

      Delete
  5. Super punane! Panin eile oma musta poolmantli juurde punase salli ja haarasin oma uue ilusa punase käekoti, et lõunapausil apteegis käia. Teel möödusin kahest mehest ja kuulsin, kuidas üks teiselt küsis, et kas ma olen kohalik... muigasin ja astusin edasi. Mõtlesin, et ei oskaks isegi sellele küsimusele värskelt kolinuna veel vastata ning ei hakanud vestlusesse sekkuma, aga punasel on maagiat kindlasti.

    Mis puutub riietesse ja minu suhtesse nendega, siis see on iga aastaga üha paremaks läinud. Vahel ma imestan inimeste üle, kes ütlevad, et riietel pole mingit muud tähtsust, kui sooja ja/või varju pakkuda. No jah, aga oma spordipoe logoga ehitud vatijopega (või ka musta villase poolmantliga või auklikuks kulunud T-särgiga) nad siiski ütlevad mulle midagi enamat... Mäletan kooliajast, et aeg-ajalt tuli selga panna riided, milles ei tundnud end üldse endana. Teisalt jälle mäletan ka, et kui oma teksatagile karvase krae õmblesin, siis oleksin sellega vabalt ka öösel magada võinud. Viimastel aastatel olen üha enam püüdnud kanda just sellise emotsiooniga riideid. Sageli leian mõne laheda riide-eseme sekkarist ning mu ema ei saa üldse aru, mis asi see on, kuni olen ta selga pannud või kohendanud enda nägemuse järgi. Ilmselt olen õppinud ka ennast rohkem tundma ja seega oskan rohkem leida riideid, mis oleksid minulikud.

    Aga armastan ometi väga teha oma garderoobis aeg-ajalt n-ö väljapraakimist ja sellega koos ka riidekapi analüüsi, et mõelda, mida mu riided minu kohta räägivad. Näiteks milliste riietega tunnen end kõige paremini, millistes olukordades ma neid kannan, millisteks puhkudeks mul neid on. Õde pidi end kunagi ribadeks naerma, kui sai teada, et mul oli ka Tallinnas elades alles hoitud vanad teksad "kartulivõtmiseks", et äkki läheb vaja. Ei läinud muidugi. Ja kui läks, ega mul siis neid vanu teksasid kindlasti meeles ega kaasas polnud. Riided, mida ma pole kunagi kandnud või mille aeg on täis, leiavad enamasti tee kellegi teise koju. Annan väga palju asju oma õdedele või sõbrannadele, aga olen neid ka taaskasutuskeskusesse viinud. Seega hoian asju pigem ringluses, samas on mu garderoobis ka lihtsalt lahedaid riideid, mida teinekord mõnel pildistamisel või stiilipeol kanda ning silm lööb alati särama, kui midagi erilist näen.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle meeldib väga sinu mõte; . Teisalt jälle mäletan ka, et kui oma teksatagile karvase krae õmblesin, siis oleksin sellega vabalt ka öösel magada võinud. Olen ise täheldanud, et kui miski armsaks saab, siis pane või iga päev selga, ära ei tüdine. Sama olen märganud tütre juures - oma lemmikasjaga tahab ta kasvõi magama minna ...

      Delete
  6. Õnneks oole mu riidekapp niisama seisvatest rõivastest nii ummistunud olnud, et oleksin pidanud seal laustuulutust tegema :) Ma ei tea, kas olen pigem erand või reegel, ent kui tavaliselt võtan enne uue riideeseme ostmist pisut aega järelemõtlemiseks, kas ma ikka soovin-vajan seda asja, tunnen ma end selles hästi ning hakkan tulevikus meeleldi kandma? Mis aga ei tähenda, et oleksin impulssostude "patust" päris prii, eriti mis puudutab ehteid ja vaimustavaid ilutooteid :) Tõsi, mõnikord ikka juhtub, et mõni džemper või seelik jääb kappi pikemaks seisma, aga peagi avastan selle enda jaoks rõõmuga uuesti. Stella, punane sobib Sulle võrratult! Ilusat sünnipäevakuu jätku!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Punane oli pikka aega mu lemmik. Kandsin seda palju ja miksisin veel rohkem. Sel aastal on aga minu igapäevaseks lemmikuks lillakad toonid. Kes küll oskaks seletada, mis juhib meie kiindumust erinevatel eluperioodidel erinevate värvide järele?

      Delete

Blogger Template Created by pipdig