Monday, October 14, 2019

Kosmeetikumide paradiis ehk mis on Heti Tulve öökapil?


„Varem oli mul arusaam, et kui panna näomaski, tuleb seda lausa lusikaga näole laduda... Umbes nii, et kui juba maskitada, siis paneme kahe sentimeetri paksuse kihi ...” naerab joogainstruktor Heti Tulve. Ta ütleb, et naise vannituba ei pea olema kosmeetikume tulvil labor, kuid samas võiksid valikud olla targad ja mõõdukad.

Stellarium veedab eksklusiivselt Londonis Heti magamistoas, voodis ja öökapi ümbruses hoogsa pärastlõuna. Väljas sajab vihma kui oaevarrest ja see on lausa ideaalne aeg tassikese rohelise tee kõrvale Heti lemmiktooted üle vaadata. See lugu on kahtlemata maiuspala neile, kelle nõrkuseks on nahahooldus, sest teemaks näomaskid, kreemid, seerumid ja kõik uus, mida meile kosmeetikatööstus toodab.



„Kas see olen tõesti mina?” 

Heti nahahooldusreegel number üks on – enneta tulekahjusid: „Näiteks on mõistlik kasutada silmakreemi enne, kui kortsud endast silmade ümber märku annavad. Näonahka tasub regulaarselt koorida, mitte hiljem komedoone ja punne pigistada. Kindlasti tuleb nahka korralikult niisutada. On selge, et kreem imede imesid ei tee, aga lihtsam on oma näonahka hoida mingis kindlas konditsioonis, kui hiljem vaadata peeglisse ja küsida: „Kas see olen tõesti mina?”.  

Nii kasutab Heti tugevatoimeliste kosmeetikumide asemel hoopis C-vitamiiniga tooteid ja samuti hüaluroonhapet. Intensiivsed kreemid ja seerumid on Heti asendanud hoopis nahka niisutavate toodetega. „Küll jõuab järg ka tugevamate kreemide juurde, aga kuniks saab nahka lihtsalt niisutada, tuleb seda teha. Kindlasti ei tohi unustada, et vett tuleb palju ja regulaarselt juua.”


Aasta Toode 2019 

Heti ütleb, et ta ei lähe mitte kunagi meigiga magama. „Kõlab nagu klišee, kuid see on erakordselt tähtis. Eelistan näopesugeele, sest alati on kiire ja ma tahan korraga kogu meigi maha saada. Üks lemmikuid on Australian Bodycare Tea Tree Oil Face Wash. See on ülihea ja aitab ka silmameigi eemaldada. Kui tootes on teepuuõli sees, tuleb see kindlasti kasuks. Teepuuõli on teadupärast antiseptline ja see leevendab põletikke.” 



Oma kõige lemmikuma öökreemi leidis Heti sellel suvel: „See on Elizabeth Ardeni Eight Hour Cream Nighttime Miracle Moisturizer. Kreem on hästi paks ja kui ma selle esimest korda näole panin, siis mõjus see nagu pumat. Ma polnud kindel, kas see on üldse õige asi aga hommikul nägin puhanud välja. Nüüd läheb mul juba teine purk ja võin öelda, et minu jaoks on see Aaasta Toode 2019. Ma ei kujuta ette elu ilma selleta ja ma ei näe ühtegi seletust, miks peaksin selle välja vahetama. Mul on reegel, et kui miski töötab, siis see ka minuga jääb.”



Vannituba ei pea olema labor 

Heti motoks on, et vannituba ei pea olema labor, kuid samas võiks seal olla tooteid, mida iga ilmaga kasutada. Näiteks päevakreemi juures hindab ta seda, et SPF oleks sees. 
„Suvel Itaalias ja Balil reisides, oli mul kotis Babori 50 SPF kreem. Samuti meeldivad mulle õhukese tekstuuriga päevakreemid Lancasterilt. Kui väljas kisub jahedamaks, kasutan Shiseido Benefiance Wrinkle Smooting kreemi, mis on samuti soetatud sõbranna soovitusel." 

Kui keegi otsib kreemi, mis sobiks just meigi alla, siis oskab Heti soovitada Charlotte Tilbury legendaarset Magic kreemi. „See on just meigialuskreemina väga hea. Aga selle toote puhul tunnen siiski puudust SPF´ist. Samas on mul dekoratiivkosmeetikast kõige rohkem Charlotte Tilbury asju.” 
Heti ütleb, et vaatab oma kreemid alati hoolega üle, sest ta on paaril korral tugeva allergia saanud. „Kui sul pole kalduvust aknele ja äkki ilmuvad vistrikud, tuleb esimese asjana kreemid üle vaadata.



 Ettevaatust, odavad kangasmaskid!  

Kangasmaskid on Heti ettevaatlikuks muutnud. „Hiljuti leidsin kodust ühe lennujaamast ostetud odava kangasmaski. Tulemuseks oli kerge allergia. Nüüd leian, et ei ole mõtet enne igat õhtusööki või niisama televiisorit vaadates endale odav kangasmask näole panna.” 
Heti kiidab Babori maski ja samuti Estee Lauderi kangasmaske. „Ma arvan, et ka kangasmaskidega on oht nahk üle toita. Minu viimane leid on Charlotte Tilbury kuivmask, mida saab kolm korda kasutada – nahk jääb väga sile. Seega on minu motoks pigem üks kvaliteetne ja kallis kangasmask, mille puhul on teada, et seda toodavad korralikud laborid, kui mitu odavat hieroglüüfidega maski ...” 

Juba mõnda aega jälgib Heti, kui palju maski ta tuubist või purgist nahale kannab: „Varem oli mul arusaam, et kui panna näomaski, tuleb seda lausa lusikaga näole laduda... Umbes nii, et kui juba maskitada, siis paneme kahe sentimeetri paksuse kihi ... Nüüd panen väga õhukese kihi ja võin öelda, et see mõjub ühtlaselt hästi nii näonahale kui ka rahakotile.”




Kuulab sõbrannade soovitusi 

Õlidest satuvad Heti öökapile vaid väga hoolikalt valitud tooted. Ta ütleb, et õli on tema näole justkui ravim, mida ta kasutab siis, kui nahk vajab erilist hoolt. „Vahel tunnen, et nahk on tundlik ja justkui põletikuline, siis võtan appi näoõli. Viimane leid on Grown Alchemisti õli, mida kannan õhtul näole ja juba hommikul on nahk saanud leevendust.”  
Samuti on ta testinud Elizabeth Ardeni kapsleid. Need meeldisid aga sedavõrd hoopis tema emale, et Heti kinkis need talle. 



„Viimase aja suur hitt on The Ordinary, mille valik on suurepärane. Samas on minu jaoks osad The Ordinary tooted liiga kanged olnud. Kui sa ei tunne happeid, siis tuleb ikkagi müüja käest uurida, mitte kodus katsetada. Minu lemmik on The Oridany AHA 30 näokoorija – kasutan seda kord nädalas. Samas olen tellinud mitu toodet, mis lihtsalt seisavad, sest nad on liiga kanged.”   

Heti ütleb, et kuna kosmeetikaturg on nii lai, siis hindab ta eelkõige sõbrannade soovitusi. „Kui ma loen ajakirjadest artikleid, siis on need ju valdavalt PR tekstid. Usaldan pigem sõbrannade soovitusi. Brände on nii meeletult palju, et soovitan pigem kosmeetikat hästi tundvatelt sõbrannadelt nõu küsida. Minu öökapile ja vannituppa on sattunud enamasti just lähedaste soovitusel ostetud tooted, sest muidu võib Londonis pakutavate kosmeetikumide virr-varris päris ära eksida.”

JÄLGI STELLARIUMI INSTAGRAMI SIIT ja OSALE MEIE LANCOME x CHIARA FERRAGNI MÄNGUS SIIN.




TEKST JA FOTOD: Stella K. Wadowsky




SHARE:

Sunday, October 13, 2019

Perfume Portrait: Elizabeth Arden White Tea Wild Rose


It was a dark night. I was walking through the forest in a long white night gown. There was a light somewhere at a distance, I could hear the piano and I was quietly moving towards the sound. I could smell the wild roses and saw a piano wrapped in wild flowers in the middle of the forest. The piano was playing a melody that seemed so familiar... All of a sudden I noticed a white perfume bottle on the piano. I grabbed the bottle and started looking for a way out of the forest. I looked behind me and the piano was gone, but the music still echoed in the forest. And then I fell.

I remember the fall so clearly, because I landed on soft moss and didn't get hurt at all. I was still gripping the perfume bottle that I'd found on top of the mystical piano...

And then I woke up. In my bed. I sat up and thought about my dream. The dream hadn't faded after I woke up, but was as clear as the morning sun that was peaking in through the window. And all of a sudden I felt something in my hand. I looked down and couldn't believe my eyes - it was the perfume from my dream. I had taken it with me from that magic forest with a piano wrapped roses. I pinched myself, but it wasn't a dream. I took the cap off the bottle and carefully sprayed the perfume on my wrist. The bottle held the scent from my magic forest - full of roses and blooming trees that accompanied me in my dream.

Having carried the White Tea Wild Rose perfume by Elizabeth Arden with me for half a year already, I link this scent with this particular dream that I wrote down for you. White Tea Wild Rose triggers associations that take us on a dreamy journey.  The main note of the perfume is a rose bouquet, topped with a juicy note of a pear. As the name 'White Tea' implies, you can also find white tea in the scent as well as a few redcurrants. In the heart of the perfume you can find Bulgarian and Turkish roses - this bold bouquet plays the audacious overture when you smell the perfume. Indeed - when you spray the perfume onto yourself, the first thing you will sense is the lustrous rose. In addition to that you can find lush peony and secretive sage in the heart of the scent. In the base notes, there are the much-loved ambra, mystical musk, almighty mate and the unique tonka bean.

So, it's no wonder that this bold bouquet of a perfume creates so many associations. Those associations can indeed be different for every one of us, and they're born in our heads. When I wear this perfume, it reminds me of that nocturnal forest full of blooming trees, wild roses and an invisible fairy playing the piano.



Oli pime öö. Ma jalutasin pikas valges öösärgis läbi metsa. Kuskilt kaugelt kumas valgus, kõlas klaverimäng ja ma hiilisin vaikselt helide suunas. Ma tundsin metsikute rooside lõhna ja nägin keset metsa lilledest läbi põimunud klaverit. See klaver mängis meloodiat, mis tundus nii tuttav ... Äkitselt märkasin klaveril valget lõhnapudelit. Ma haarasin lõhna ja hakkasin  klaverimängu saatel joostes metsast väljapääsu otsima. Ma vaatasin hetkeks seljataha ja klaverit polnud enam, kuid muusika kaikus üle metsa. Ja siis ma kukkusin. 

Ma mäletan kukkumist nii selgelt, sest maandusin pehmel samblal ega saanud põrmugi haiget. Ma hoidsin jätkuvalt kõvasti-kõvasti oma käes lõhnapudelit, mille olin müstiliselt klaverilt kaasa haaranud ...   


Ja siis ma ärkasin. Oma voodis. Ma tõusin istukile ja mõtlesin oma unenäost. See unenägu polnud hääbunud pärast äkamist, vaid oli nii selge nagu hommikune päike, mis aknast sisse paistis. Ja äkitselt tundsin ma midagi oma peos. Ma vaatasin ja vaatasin ega suutnud oma silmi uskuda – see oli parfüüm minu unenäost. Ma olin selle võlumetsast, kus seisis roosidesse mähkunud klaver, kaasa haaranud. Ma näpistasin end, kuid see polnud enam unenägu. Ma võtsin pudelilt korgi ja lasin lõhna ettevaatlikult oma käe siserandmele. Selles pudelis oli minu võlumetsa lõhn, mis oli tulvil roose ja õitsvaid puid, mis mind unenäos minu jalutuskäigul saatsid. 

Kandes juba pool aastat oma käekotis Elizabeth Ardeni parfüümi White Tea Wild Rose, seostan seda lõhna just selle unenäoga, mille sinu jaoks kirja panin. White Tea Wild Rose toob esile seoseid, mis viivad meid unenäolisele rännakule. 

Parfüümi põhinoodiks on roosibukett, mida kroonib mõnusalt mahlane pirninoot. Nagu nimi White Tea ütleb, leiab lõhnast valget teed ja samuti on pudelisse puistatud punast sõstart. Südamenootides on Bulgaaria ja Türgi roos – just see uhke bukett mängib lõhna nuusutades esimesena uhke avamängu. Tõepoolest, kui lõhna endale peale tuhistada, tunneb esmalt sügavat ja sooja roosilõhna. Lisaks leiab parfüümi südamenootides lopsaka pojengi ja salapärase salvei. Põhjanootides on aga armastatud ambra, muutlik muskus, mate tee ning tonka uba.   

Seega pole üldse ime, et see uhke bukett parfüümis loob sedavõrd palju seoseid. Tõsi, need seosed on igal ühel erinevad ja sünnivad meie peas. Kui mina seda lõhna kannan, seostub see mulle öise metsaga, mis on tulvil õitsvaid puid, metsikuid roose ja kus nähtamatu haldjas mängib lilledest läbipõimunud klaveril. 


SAAME INSTAGRAMIS SÕBRAKS! JÄLGI STELLARIUMI SIIN.



FOTOD: Stella K. Wadowsky
SHARE:

Friday, October 11, 2019

Girl Friday: Is your birthday already over?


Can you relate to a particular feeling when you, having climbed and climbed endless stairs to a vantage point with allegedly the best view, end up feeling so exhausted that the desired vista no longer matters to you? Or another example: you climb and climb only to discover that the promised view is not all it was cracked up to be? And yet there have been times when you kept running up the stairs in high heels and finally arriving all looked so superb that your weariness disappeared completely?  

These were my exact thoughts while I was making this series of photos. And this is exactly what blogging feels like to me!  

In most cases, I find myself scurrying up the stairs, then taking a short break to catch my breath, and then continuing my ascent.  The story behind this series of photos is that, in fact, we captured these back in January, just before Stellarium's eighth anniversary. So. I planned to publish these photos together with a story on 7 February, on Stellarium's birthday.  I looked at these photos and they were so much me!  




Yet Stellarium's anniversary date kept drawing closer, I had failed to even start my blog post, and eventually, I just gave up with a thought that no one would really care for these pictures. And so ended up not making any blog posts to mark Stellarium turning eight years old.  

However, looking at these photos today, I realised that perhaps we should not just celebrate milestones and anniversaries, but our everyday life? All birthdays tend to be fun. Yet the mundane, everyday life with its routine requires special skills to be able to unearth something exciting every day. Let's be honest: we need to conjure!  

The mundane tends to lack praise and when it comes to compliments, then most Estonians are notoriously stingy. Hence, I have recently started to believe that instead of expecting praise and recognition from others, we could be our own cheerers. Only we know how much each and every step we have taken truly means to us! Let's celebrate all these moments we have conjured up the inner strength to keep going and moving on towards our dreams.  This post is dedicated to each and all of you who have managed to take even one step towards their goal today - as every step counts! How else can we reach the ultimate heights, the ones with the best view? You'll just have to keep going, one step at a time. Have a fantastic Friday!


Outfit details:

Dress: Issa London
Clutch: Therapy
Shoes: Charles David
Hair: Maarika Heering


Kui tuttav on sulle tunne, et ronid mööda treppe aina üles ja üles, sinna, kus peaks olema ihaldatud vaade ja kui kohale jõuad, siis oled ronimisest nii läbi, et vaade läheb sulle üsna vähe korda? Või teine variant – sa ronid ja ronid ning lõpuks avastad, et vaade polegi nii ilus? Ja vahel juhtub hoopis nii, et sa lausa lendad kõrgetel kontsadel mööda treppe ja kui kohale jõuad, on vaade nii võrratu, et väsimus kaob sootuks? 

Täpselt neid mõtteid mõlgutasin seda fotoseeriat tehes. Ja täpselt nii mõtlen ma blogimisest. Enamasti leian end rutakalt trepist üles sammumas, kuid siis teen rahuliku pausi, et puhata ja seejärel liigun edasi.   

Selle pildiseeriaga on üks huvitav lugu. Nimelt pildistasime need kaadrid jaanuaris enne Stellariumi kaheksandat sünnipäeva. Need pildid koos looga pidid ilmuma tänavu 7. veebruaril, kui blogi sai kaheksa aastaseks. Vaatasin fotosid ja need olid vägagi minulikud. Igasti sobilikud, et tähistada tähtsat päeva. Stellariumi sünnipäev aina lähenes, postitust polnud ma alustanud ning lõpuks mõtlesin: „Aga kellele need kaadrid peaks üldse korda minema?” Ja nii ei teinud ma Stellariumi sünnipäeva puhul mitte ühtegi postitust.  




Vaadates täna neid pilte, leidsin end mõttelt: võibolla ei peagi me alati tähistama sünnipäeva, vaid hoopis argipäeva? Sünnipäevad on enamasti alati ilusad. Kuid argipäev oma rutiiniga nõuab oskust, et sealt iga päev midagi toredat leida. Olgem ausad: välja võluda. Arigipäevas kipub olema vähe tunnustust ja heade sõnadega on eestlased samuti kitsid.

Ja nii mõtlen ma viimasel ajal, et selle asemel, et oodata teistelt tunnustust, oleme me kõik võimelised ennast ise tunnustama. Lõpuks teame vaid ise, kui palju üks suur või väike samm, mille oleme astunud, meile tähendab. Seega tähistagem neid hetki, mil leiame endas jõudu edasi minna ja oma unistuste poole liikuda. Selle postituse pühendan kõigile neile, kes on täna astunud kasvõi ühe sammukese oma eesmärgi poole, sest iga samm loeb. Kuidas jõuda kõige kõrgemale, ikka sinna, kus on ilus vaade? Eks ikka nii, et võtad ühe sammu korraga. Ilusat reedet kõigile! 




Photos: Kristi Kullerkupp
SHARE:

Monday, October 7, 2019

How to make better friends with autumn


The arrival of each autumn has been melancholy for me. Sometimes more, sometimes less. And each time I try hard to keep my spirits high. A year ago in late October, I travelled to England for 10 days and finally found a cure for my autumn depression. However strange it may appear, what spoke to me was London full of Halloween decorations.  

The first image of this blog post features me sitting in front of a Halloween decorated house somewhere near Kings Road. The autumn in London did not seem as half depressing as in Estonia. After this trip to London, I became fascinated with Halloween. For many years I have enjoyed the interior decoration. Therefore I follow several bloggers who have shared their home furnishing in their blogs in the most extraordinary way. I love it how they repaint their front door according to the season change and are always inventing new tips and tricks on how to make their homes more cheerful. I notice that even during the first days of October they are already busy preparing for Halloween. The bright colours in the interior, doors decorated with pumpkins and yellow-orange flower boxes. This all takes me back to my childhood home and as I recall it the busy decorating started just before Christmas.  Yet there is an abyss of darkness between the summer and Christmas that a more sombre person could easily slide into.

So, what is it what I have learned following Halloween themed blog posts? I have realised that if you start decorating your home at the beginning of October - bringing out the pumpkins, arranging some bats and black cats to the walls and filling your home with lush flowers in bright autumn colours, then the autumn is not so gloomy after all.

Earlier this week I saw how Jenny from the Big Family Little Farmhouse blog transformed her home in preparation for Halloween. It looked completely different and undoubtedly much more fun for the young ones. Jenny is homeschooling her children and she has turned her home into an exceptionally adventurous place where one can stumble upon ghosts and there are hundreds of bats flying on the walls.

On a stormy autumn morning, inspired by the Instagram stories of Jenny, I also decided to create a pastel-coloured Halloween home. I went to Etsy and placed an order for some pumpkins and other fun Halloween-themed stuff. When the pumpkins arrive and I have placed my first decorations, I promise to share pictures in Stellarium and continue my autumn meditations. Meanwhile, I have a question for you - how do you welcome autumn? How do you manage to keep your mood good despite the changing of the seasons?

Foto: Thedesigntwins

Iga sügis tuleb minu jaoks teatava rõskuse ja ... raskusega. Vahem on seda rohkem, siis jälle vähem. Kuid ma näen meeleolu toonuses hoidmisega alati vaeva. Eelmisel aastal sõitsin oktoobri lõpus kümneks päevaks sootuks Inglismaale, kust leidsin sügismasenduse vastu rohtu. Nii kummaline kui see ka pole, kõnetas mind Halloweeni kaunistusest tulvil London. 

Selle postituse avakaadris istun Kings Roadi kandis ühe maja ees, mis on dekoreritud Halloweeni teemaliseks. Sügis Londonis ei tundunud mulle üldsegi nii rusuv, kui Eestis - loomulikult aitab igasugune vaheldus kaasa, kuid meeleolukad ettevalmistused Halloweeniks võitsid mu südame. Tagasi kodus, hakkasid Halloweeni teemad mulle aina enam huvi pakkuma. Ja seda eriti kodusisutuses. Nii jälgin mitmeid blogijad, kes on oma kodu sisutamisest teinud erakordsed blogid – mulle pakub lusti, kuidas nad aasataegade vaheldudes värvivad ära välisukse ja jagavad hoogsalt nippe, kuidas oma kodu pidevalt muuta. 

Vaadates Ameerika sisustusblogijate esimesi oktoobri päevi, käib tihe ettevalmistus Halloweeniks. Kodus on esil erksad toonid, uksed on kaunistatud värviliste pärgadega ning välisukse esine on tulvil kõrvitsaid ja kollaseid lilleklumpe. Neid postitusi vaadates rändasin mõtetes oma lapsepõlvekoju ja mulle meenub, et suurem dekoreerimine sai meil alguse jõulude eel. 

Kuid suve lõpu ja detsembri alguse vahel laiub minu silmis terve kuristik, kuhu võib nukrameelsem inimene kergelt kukkuda. Vaadates erinevaid Halloweeni teemalisi postitusi, leidsin end mõttelt, et kui alustada oktoobri alguses kodu kaunistamisega – tuua välja kõrvitsad, sättida seintele mõned mustad kassid ning sättida laudadele ohtralt sügiseteemalisi lilli, siis polegi sügis nii masendav.    

Möödunud nädala alguses vaatasin Instagramis Jennyt blogist Big Family Little Farmhouse, kes muutis Halloweeni ootuses oma kodu sootuks teistsuguseks ja kahtlemata oma laste jaoks palju lõbusamaks paigaks. Jenny lastel on koduõpe, seega on ta Halloweeni ajaks teinud oma kodust teinud erakordselt seiklusrikka paiga, kus võid komistada kummituste otsa ja seintel näeb sadu nahkiiri lendamas. 

Vaadates Jenny Instastoorisid otsutasin ühel sügistormisel hommikul tuua Halloween pastelsetes toonides ka enda koju. Nii avasin Etsy ja tellisin mõned kõrvitsad ning muid lõbusaid Halloweeni teemalisi tooteid. Kui kõrvitsad on kohal ja olen esimesed kaunistused paika pannud, jagan neid ka Stellariumis ja jätkan oma sügismõtisklust. Seniks küsin sinult – kuidas sina sügisega läbi saad? Kuidas õnnestub sul aastaaegade vahetusest hoolimata meeleolu toonuses hoidmine? 




SHARE:

Monday, September 16, 2019

The Five Rules of What Not To Do at Modern Parties

Hardini Lestari

September is at hand and the time for summer garden parties is over. However, it does not mean that the parties are over, they are just moved indoors. Thus Stellarium will remind you of some contemporary rules: what NOT to do at parties!

1. However hectic your house party turned out to be, never ever send your guests invoices for broken items on the next day! Even if your favourite Monet has lost its frame or much loved Villeroy & Bosch china has been shattered to smithereens. What you can do though, is to be more exclusive when making a list for your next party.

2. In most Western countries  it is rather extraordinary to ask your guests to remove their footwear upon arrival. Here’s my chance to ask you, my dear readers: would you ask your guests to leave their footwear into the entrance hall?

3. I usually know who are the people hosting and what are their expectations and during  the autumn and winter season, I always bring my indoor shoes. Taking into account our local seasons and weather, I have noted on invitations that if desired, my guests could bring their indoor shoes.

4. If you are this type of individual, who only orders food from the local organic sellers and painstakingly reads all the food labels at the grocery store, then please try not to practise this when visiting someone. It is not a good conduct to dictate to your hosts where should they buy their meat next time or what dishes not to serve. If you are following a special diet, then quietly bring a box with your own food…   
A true story: my good friend was recently somewhat nonplussed as a host when one of her guests obliviously kept opening the kitchen cupboard doors in her open-plan flat, picking out random jars and tins and reading out loud the nutrition facts labels and claiming that some of the contents of the kitchen cupboard should be binned. 

5. And the last recommendation is just for giggles in Estonia’s context: never send your guests precise instructions where to land their private helicopter (unless, of course,  they are in fact arriving in their helicopter).       

What are the guidelines you usually follow when visiting someone?  Feel free to share the most outrageous situations you have witnessed!  


Tristan Gassert


September on käes. Aiapeod on selleks korraks peetud. Kuid see ei tähenda, et lõbustustel oleks kriips peal. Need toimuvad nüüd siseruumides ja sestap tuletab Stellarium meelde mõned moodsa aja reeglid, mida pidu korraldades või peol... ei tohi mitte mingil juhul teha!  

1. Ükskõik kui kirglikuks sinu kodus peetud pidu ka ei kipu minema, ära iial saada järgmisel päeval külalistele arveid lõhutud asjade eest. Isegi, kui sinu Richard Uutmaa maal on ootamatult jäänud raamist ilma või palavalt armastatud Villeroy & Bochi serviisist on jäänud järgi vaid killud. Tõsi, planeerides järgmist pidu, võid siiski oma külaliste nimekirja koostades olla tunduvalt selekteerivam.  

2. Maailmas peetakse suureks tabuks, kui sa palud külalistel saabudes jalanõud ära võtta. Siinkohal on mul hea võimalus uurida oma lugejatelt: kas teie palute külalistel enne õhtusööki jalanõud esikusse jätta?   

3. Lähed külla, sulle valatakse vein ja sa otsustad otsemaid veini hinna välja uurida? See on viimasel ajal kuum teema – külalised skaneerivad läbi populaarset äpi Vivino veini sildi ja saavad automaatselt teada veini hinna ... Hmm ... Kui oled seni varmalt Vivinot kasutanud, jäta see järgmisel peol vahele.  

4. Kui sina oled see, kes tellib oma kodulauale toidu vaid kohalikelt mahetalunikelt ja toidupoes loed iga sildi pealt, mida üks või teine toiduaine sisaldab, siis külla minnes on aeg see komme koju jätta. Ära asu külas oma võõrustajale sõnu peale lugema, kust ta järgmisel korral oma liha peaks ostma või mida sootuks lauale panema. Kui sul on toidu osas erisoovid, võta oma karp toiduga kaasa - keegi ei solvu, kui ütled sarmikalt, et oled dieedil ... Siinkohal lugu elust enesest - mu sõbranna sattus hiljuti võõrustaja rollis täbarasse olukorda, kui üks tema bravuurikas külaline avas muretult avatud köögis tema kapiuksed, noppis sealt erinevad topsikud välja ja luges kõigile ette, mida üks või teine toit sisaldab ja mis tuleks sootuks prügikasti visata.  

5. Viimane soovitus on Eesti mõistes mõnusalt lõbus - ära saada külalistele kutsega instruktsiooni, kuhu külla tulles oma isikliku helikopteriga maanduda, kui nad just tõepoolest helikopteriga sinu peole ei saabu ...  


Milliseid on reeglid, mida sina külla minnes alati jälgid? Ja ära unusta jagamas kõige tragikoomilisemaid lugusid, mille tunnistajaks oled külas olles sattunud.



SHARE:

Saturday, September 14, 2019

How much hair product is too much?


Generosity is often a good sign. But there's always the danger that a glass starts to spill when you pour too much in. This post is a bit different. I counted all the products that I use for a simple hairdo, and to be honest, it's not a post to be proud of. Nevertheless, it's refreshing to look in the mirror every now and then and ask yourself what's going on.  

I recently read an article about how women follow what's on the label in the grocery store, but most have a row of perfumes, hair products, and creams that haven't had their contents closely scrutinised. A few days ago I counted how many hair products I use for one hairdo. This post is written on the same day when I wasn't sure if I wanted to share it and gave myself time. After a little thinking, I decided to share it after all. Don't try this at home! 

Back to hair products. How many do I use for one hairdo? I start with washing my hair. Shampoo, conditioner, mask for hair ends. That's three products. I usually apply some products to wet hair, and I wouldn't say it's just a pinch. It means I often use leave-in conditioner and one or two care products. For exmple, I use TIGI Beadhead in my hair, and also something for hair ends. This adds another three products. I sometimes use small vials that are rubbed on the scalp and promote hair growth. Less so in the last year, though. When I've dried my hair, in comes the hair styler. For that I use styling liquid and occasionally root lifter (less so with straight hair). After styling my hair, I use hairspray and finally hair shine. So altogether I used ten-elven different products for one hairdo. Wow! All the things one small head has to put up with?! I'm surprised the ceiling of my bathroom hasn't blown off. What's the worst is that I did it unnoticeably. It's become a habit.  

Oh yes, not often, but sometimes the dry shampoo also comes along a day later. All this stays in my hair... I carry these products made of tens or hundreds of chemicals with me the whole day. Today, when I'm writing this post, I skipped six products altogether. I used shampoo and conditioner when washing my hair, and leave-in spray conditioner for drying my hair after washing. 

I don't know if there are women who are like me who unnoticeably use ten products in their hair? But even five products is clearly too many. From now on, my rule is three products, not more. How much attention do you pay to what your perfumes, creams, or hair products contain?




Heldekäelisust peetakse sageli väga heaks märgiks. Kuid samas kehtib ütlus: Liiga palju kullakange viib laeva põhja. Seekordne postitus on pisut teistsugune. Nimelt lugesin kokku kõik tooted, mida ma lihtsa soengu tegemisel kasutan ja kui aus olla, siis see pole postitus, mille üle uhke olla. Samas on väga värskendav korraks peeglisse vaadata ja endalt küsida: "Kas sa tõesti määrid selle kõik endale pähe?"

Hiljuti lugesin artiklit sellest, kuidas naised jälgivad küll toidupoes, mis on pakendil kirjas, kuid samas on valdaval enamusel kodus terve rivi parfüüme, juuksehooldustooteid ja kreeme, mille pakendile pole pilku heidetud. Mõni päev tagasi lugesin ära, kui palju tooteid kulub mul ühele soengule ehk ära seda kodus järgi tee!

Tagasi juuksehooldustoodete juurde. Kui palju kulub mul neid ühe soengu jaoks? Alustan juuksepesust. Šampoon, palsam ja mask juusteotstele. See teeb kolm toodet. Niisketele juustele kannan ma tavaliselt veel üht-teist ja ei saaks öelda, et näpuotsaga. See tähendab, et ma sageli pihustan juustele spray-palsamit ja ühte kuni kahte hooldusvahendit. Näiteks kasutan juustes TIGI Beadheadi ja lisaks juusteotsesse Schwartzkopfi ladvaravi. See teeb kokku veel kolm toodet. Aegajalt kasutan pärast pesu juustes ampulle, mis tuleb peanahale hõõruda ja mis soodustavad juuste kiiremat kasvu. Viimasel aastal küll harvemini. 

Kui mul on juuksed föönitatud, siis tuleb mängu juuksekoolutaja. Selleks on mul "menüüs" soenguvedelik ja aegajalt juuksejuure tõstjat (sirgete juustega harvemini). Pärast juuste koolutamist, kasutan juukselakki ja lõpuks juustele läike andjat. Oeh. Ehk kokku kasutan ühe soengu peale kümme-üksteist erinevat toodet. Vau! Mida kõike peab üks väike pea taluma!? Ma ei imesta, et minu vannitoal pole lagi ära lennanud. Kõige hullem on see, et ma tegin seda justkui märkamatult. See oli saanud harjumuseks. Aha jaa... Mitte sageli, kuid aegajalt tuleb päev hiljem kasutusele ka kuivšampoon.  Ja see kõik jääb minu juustesse... Kõiki neid kümnetest või isegi sadadest kemikaalidest kokku miksitud tooteid kannan ma endaga terve päeva kaasas. Täna, kui ma seda postitust kirjutan, jätsin soengu tegemisel ära kokku kuus toodet. Ma kasutasin juuksepesu ajal šampooni ja palsamit ja pärast pesu föönitamiseks vaid spray-palsamit. Omamoodi naljakas on see, et näiteks reisidel kulub mul juustele tunduvalt vähem tooteid, ometi on juuksed alati korras.

Ma ei tea, kui palju on seda postitust lugedes minuga sarnaseid naisi, kes endale märkamatult kümme erinevat toodet pähe laovad? Kuid ilmselgelt on isegi viis toodet palju. Edaspidi on minu reegel kolm toodet, mitte rohkem. Kui palju vaatad sina, mida erinevad parfüümid, kreemid või juuksetooted sisaldavad? 
SHARE:

Thursday, August 15, 2019

Home accessory: Barisieur


Soon it will be in September, which means that my daughter will go to school and we have to get up at 6:50 AM. I'm not a morning person, but eventually things come down to two options - either to make your mornings as pleasant as possible, or just to complain. One thing I don’t like is to picture myself as a victim and grumble. So I decided that these early mornings must become especially enjoyable. 

I recently discovered that the British designer Joshua Renouf has created a dream alarm clock Barisieur that will prepare you a cup of coffee right on your nightstand, for the time you have to wake up. The awakening comes with a cozy coffee aroma that will make you purr in your sleep.  The Barisieur coffee-alarm keeps your milk cool and has a container for sugar. In addition, it is a very stylish design element in your bedroom. The price of the Barisieur doesn’t make you gasp: the retail price is between 300 and 380 dollars. Now it’s just a matter of time when I get myself one… Every day should be made as pleasant as possible. Would you buy an alarm clock such as this? I have previously written on the subject of early awakening and how this can be made as pleasant as possible, on this post.



Õige pea on käes september, mis tähendab, et mu tütar läheb kooli, mis tähendab omakorda seda, et ärgata tuleb kell 6.50 ... Ma ei ole hommikuinimene. Kaugel sellest! Kuid ajapikku olen saanud aru, et mul on kaks võimalust - kas teha hommik endale võimalikult meeldivaks või lihtsalt halada. Üks, mis mulle ei istu, on endast ohvri tegemine ja hädaldamine. Seega olen otsustanud, et need varahommikud peavad saama eriti meeldivaks.  

Avastasin äsja, et Briti disainer Joshua Renouf on loonud unistuste äratuskella Barisieur, mis valmistab öökapil sulle kohvi valmis täpselt selleks kellaajaks, mil sa ärkad. Lisaks kuulub ärkamise juurde veel ka mõnus kohviaroom, mis paneks mind juba läbi une valjult nurruma. äratuskellast kohvimasin Barisieur hoiab külmas ka sinu piima ja masinasse mahub ka suhkur. Lisaks on tegemist magaimistoas väga stiilse disainielemendiga. Barisieuri hind pole ka kuigi jalustrabav - see saab kätte 300 kuni 380 dollariga. Nüüd on vaid aja küsimus, millal ma selle endale soetan... Iga päev tuleb teha endale võimalikult võrratuks. Kas sina ostaksid sellise äratuskella? Olen varem varahommikutest, ärkamisest ja sellest, kuidas kogu see õudus endale võimalikult meeldivaks teha, kirjutanud siin.





PHOTOS: Barisieur

SHARE:

Wednesday, July 31, 2019

Instagram Inspiration: Who picks your Instagram images?


How good are our choices when it comes to Instagram? And more so - photos of ourselves? Lately, the most images for my Instagram have been taken by my daughter. She has a good eye, interesting angles, and a lot of patience. A lot of the photos have been for fun, without staging them purposely - we took them on the go. To my big surprise, they have turned out to be the most viewed images on Instagram - as opposed to the carefully staged shoots. 

Two images come to mind particularly - I doubted whether to post them at all, because they weren't 'me' at all. One can be here and the other one here. But the viewing numbers told a different story about those images. Regardless of whether I liked them or not, something captivated the viewers.  Now that I've vacationed in London several times with the family, my daughter shot some photos of me again. I looked at them and thought they were nice as a memory, but I wouldn't post them. 

But one evening I remembered the success of those photos my daughter took of me last summer. So, I asked my daughter to pick all the photos taken of me and I posted them on Instagram. One photo seemed totally not me and after it had been up for five minutes, I decided to delete it. But there were a lot of lovely comments under that photo. I left this image up and it's the opening image of this shot. There was another shot I didn't like that much - I was bothered by my hair and to be honest, my face wasn't looking the best either. But also this photo's viewing numbers skyrocketed. That was the case with every photo my daughter picked out. And that made me think about how we see each other, and how it doesn't match how others see us. I've showed my husband some of my photo shoots and asked how he liked them. Again - he picked totally different favourites from me. And I've posted them on Instagram - again, successfully. 

 Instagram has been a fun place to experiment throughout the years. Since my job is also making my clients successful on Instagram, I've taken a fair bit of notes over the years, and I'm taking them to you through the posts. But the first and most important thing I've discovered about Instagram is - trust someone else and their taste for a change every once in a while. You could be surprised about how others see you and how popular a post can get. What are the most interesting discoveries of yours in the endless wonderland that is Instagram? Who picks your Instagram images?



Kui häid valikuid me oma Instagrami jaoks teeme, kui asi puutub meist endast tehtud piltidesse? Viimasel aastal on minu Instagrami konto jaoks kõige enam kaadreid teinud mu tütar. Tal on hea käsi, huvitavad nurgad ja palju kannatust. Mitmed pildid oleme teinud aga niisama, naljaga pooleks. Lavastust pole olnud. Paljud kaadrid on sündinud nö. käigupealt. Minu suureks üllatuseks tõusid nad Instagramis palju vaadatumateks fotodeks, kui hoolikalt lavastatud ülesvõtted.

Iseäranis meenuvad kaks pilti, mille puhul kahtlesin, kas neid üldse üles panna, sest nad polnud absoluutselt minulikud – ühe leiad siit ja teise siit. Kuid fotode vaadatavus rääkis teist keelt. Kas nad mulle endale meeldisid või mitte, miski nendes köitis vaatajaid.  Nüüd, kui olen perega mitmeid kordi Londonis puhanud, klõpsis tütar taas minust mõned pildid. Vaatasin neid ja mõtlesin, et mälestuseks väga vahvad, kuid avalikult ma neid üles ei riputa. 
Kuid ühel õhtul meenus mulle taaskord nende piltide edu, mida mu tütar minust möödunud suvel tegi. Seega palusin, et kõik minust klõpsatud tehtud fotod valiks välja hoopis mu tütar ja panin nad Instagrami. 

Üks pilt tundus mulle taaskord mitte-minulik ja kui see oli viis minutit üleval rippunud, otsustasin, et kustutan selle ära. Kuid foto all oli üllatavalt palju toredaid kommentaare. Jätsin selle kaadri alles ja see on postituse avapilt. Oli ka teine foto, mis mulle nii väga ei meeldinud – mind häirisid mu juuksed ja ausalt öeldes polnud nägu sellel kaadril ka suurem asi. Kuid ka see foto tõusis vaadatavuselt raketina taevasse. Nii läks iga pildiga, mille mu tütar valis. Ja see viis mind mõttele, et see kuidas me ennast näeme, ei lähe kokku sellega, kuidas teised mind näevad. Vahel olen mõnd fotoseeriat oma abikaasale näidanud ja küsinud, kuidas talle pildid meeldivad. Taaskord on tema märkinud lemmikuks hoopis teised kaadrid, mis on mulle meeldinud. Ja nii olen ka need Instagramis avaldanud – taaskord on neid saatnud edu.

Instagram on läbi aegade olnud minu jaoks meeleolukas eksperimenteerimise allikas. Kuna ma töötan ka erinevate firmade Instagrami kontodega ja minu töö on tagada klientidele edu, olen teinud viimase paari aasta jooksul palju märkmeid ja toon need postituste kaudu sinuni. Kuid esimene ja kõige olulisem seik, mille oma Instagramis avastasin, on see – usalda vahel kedagi teist ja tema maitset. Sa võid üllatuda, kuidas teised sind näevad ja kui populaarseks üks kaader võib osutuda. Mis on sinu põnevaimad avastused Instagrami lõputul Imedemaal? Kes valib sinu Instagrami pildid?


SHARE:

Monday, July 22, 2019

Kuidas kasvab minu aed?


Ema on teinud mulle palju kingitusi. Kõigist kõige tänuväärsemad on erinevad oskused, mis on mind tänu temale läbi elu saatnud. Üks nendest on armastus aia ja lillede vastu. Meil on olnud paar kodu ja sinna rajas ema alati imeilusa aia. Nüüd on minu kord.

Kui olin õige väike, kaasas ema mind alati oma tegemistesse – alguses vaatasin lihtsalt pealt, kuidas ta turul lilli valis ja hiljem neid innukalt istutas. Mäletan ka, kuidas ta vahetas naabrinaistega lilletaimi ja siis käisid nad üksteisel külas ning uurisid, kuidas lilled on kasvama läinud. Ema rääkis lilledega nagu eriliste sõpradega ja iseärnis meeldib mulle, kuidas kord sai üks põõsas ema käest korraliku peapesu, sest hoolimata väetamisest, silitamisest ja suurest poputamisest, polnud ta piisavalt suureks ja uhkeks võrsunud. Uskuge või mitte, kuid õige pea võttis põõsas ema kuulda ja hakkas mühinal kasvama. Siinkohal meenub, et mu ema oli erilises vaimustuses, kui kuulis, et prints Charles räägib samuti oma lilledega. Nii nagu ema, nõnda ka tütar. Mina olen oma lilledega aastaid jutustanud. Vahel võtan varakult kohvitassi pihku, jalutan aeda ja tervitan oma nupsikuid ilusa hommiku puhul. Ühel päeval tabas tütar mind kapsaga vestlemas ja ütles: "Aww... Kui armas. Sa räägid ka temaga!"

Nüüd, kui mu ema tervis on reuma tõttu nõrk ja ta ei saa enam lilli istutada, olen mina oma lapsepõlvekodus Nõmmel paljud ülesanded endale saanud. Üks nendest on aed. 

Kuna osad peenrad on rohtu kasvanud, siis otsustasin sel suvel nad üks-haaval lahti kaevata ja välja läinud lillede asemele uued osta. Tegin plaani, et rajan esimese lillepeenra otse rõdu juurde, täpselt sinna, kus ema ja isa istuda armastavad. Nii saavad nemad lilleilust esimestena osa. Leppisin endaga kokku, et esialgu mahub ainult üks peenar minu ajalisse ja rahalisse eelarvesse. Plaan paigas, võtsin veepudeli varuks ja broneerisin terve päeva iseendaga, et Hortesest lilli ja inspiratsiooni leida.


Esimese asjana soetasin endale Garden Girl kindad, mis on imeilusad – nende kätte tõmbamine on justkui esimene lilleline noot enne aeda astumist. Kõigile, kes lähevad Hortesesse, soovitan piiluda Garden Girl aiariiete alale - minu jaoks on see firma täiesti uus leid, mis viib mõtted sellele, et aias tegutsemiseks võib valida eriti  romantilised rõivad ja aksessuaarid. Kindlasti sobib see bränd igale unistajale. Ja see, kes unistada oskab, armastab ka lilli...

Edasi põikasin Hortese lillede alale, kust leidsin lillepeenra jaoks tumelillad kukekannused ja selleks, et peenrale õrnust kinkida, pistsin korvi roosad pisipöörised. Eriti meeldib mulle nende nimi Roosa Revolutsioon. Meenub, et varem läksin poodi ja valisin välja erinevad taimed, mida hing ihaldas ning kodus hoidsin pead kinni: kuhu ma nad ometi mahutan ja sobitan? Nüüd olen targem ja valin pigem kaks-kolm kindlat lillesorti, millega saan kindlasti hakkama. Minu motoks on: vähem on rohkem. On lausa ime, millised ilusad lilleklumbid saab aeda vaid paari lillesordiga luua.






Samuti leidsin Hortesest paar imelist amplit, mis ripuvad nüüd vanade õunapuude küljes. See teeb aias uitamise palju lõbusamaks – suured lilleamplid varjatud nurkades kindlustavad üllatusmomendi ja on puhas silmarõõm. Vaadates praegu oma aias erinevaid ampleid, leian, et need on üks kõige praktilisem viis oma aed kiiresti lille lüüa. Amplitega pole ka mingit muret umbrohu suhtes. Esialgu tundub, et nendest saab vaid rõõmu tunda. Asi seegi, arvestades, et paljud asjad, mida endale soetame, nõuavad hiljem liig suurt ja ettenägematut tähelepanu. 

Kui lilledega Hortesest koju jõudsin, kutsusin fotograaf Meisi appi  tema pildistab, mina istutan. Need kaadrid on tehtud esimese lillepeenra istutamise ajal, kui Meisi viskas muudkui nalja, et ta ei uskunudki, et ma oskan labidat käes hoida. 


Päris õhtul hilja õhtul istus rõdul ka mu ema. "Noh, kas sul on hea meel ka, et sa mind omal ajal lillemaailmaga tuttavaks tegid?" küsisin sentimentaalselt. Ema naeris rõõmsalt ja meenutas, et kui tal oli omal halb enesetunne või pea mõtteid täis, aitas alati aeda minek ja pool tundi tööd lopsakate lillede vahel leevendas kõik mured. Seda tundsin ka ise ja mõtlesin, et alati tasub oma ema nõuandeid kuulata. Nii me emaga jutustasime, kuniks ilmusid aeda siilid ja ma võin vanduda, et lillede ilu märkasid ka nemad. Siis tärkas mulle pähe üks mõte. Kas mul õnnestub ka oma tütresse külvata armastus lillede vastu? Hmm... Seda näitab aeg. Ja ma hoian sind sellega kursis.  



FOTOD: Meisi Volt ja Erakogu



SHARE:
Blogger Template Created by pipdig