Wednesday, May 31, 2017

Jumpsuit is the New Dress

I have long lazy days behind me where I went to visit my parents. Looking around my mother's wardrobe I found a skirt with a trick. Actually, it wasn't a skirt, but trousers that seemed like a skirt when worn. I remember how I admired my mother's courage and looked at the different jumpsuits she wore with elegant effortlessness.

I am late to wake up. Both figuratively and literally speaking. Being totally into jumpsuits lately, I'm thinking where have I been all this time? I have written about the fact that I think it's unbearably tiring to mix a shirt and a skirt or trousers and a jumper in the morning. So I mostly wear dresses. Now dresses have been pushed off their throne by jumpsuits... it's no secret my wardrobe (...and husband) is scared because new jumpsuits appear and the poor wardrobe isn't made of rubber. The one I'm wearing in this photo dries is one of my favourites - the big flowers give a tropical feel and in hot weather, it's ideal to wear. For the time a cold breeze starts to bother, I found this poison green jacket from the wardrobe.

Outfit details:

Jumpsuit: Yumi (here)
Jacket: handmade
Shoes: Office
Bracelet: J.Crew
Bag: Therapy (here)
Sunglasses: Converse

Mul on seljataga pikad ja laisaid päevad, kui käisin oma vanematel külas. Vaadates ema garderoobis ringi, leidsin ühe tema nipiga seeliku. Tegelikult polnud see seelik, vaid väga-väga laiade äärtega püksid, mis tundusid seljas justkui seelik. Mäletan, kuidas ma väikese tüdrukuna ikka ema kuraasi imetlesin ja vaatasin erinevaid jumpsuite, mida ta nii elegantse hooletusega kandis.  

Ma olen hiline ärkaja. Nii otseses kui ka kaudses mõttes. Olles viimasel ajal totaalses vaimustuses erinevatest jumpsuitidest, mõtlen ma: kus ma ometi varem olin? Ma olen blogis ka enne kirjutanud, et minu jaoks on talumatult väsitav miksida hommikul kokku pluus ja seelik või püksid ja pusa. Seega kannan enamjaolt vaid kleite. Nüüd on kleidid omakorda troonilt tõuganud erinevad jumsuitid... Mis seal salata, minu garderoob (... ja abikaasa) on samuti hirmul, sest aina uusi pükskostüüme lisandub ja vaene garderoob pole ju kummist. See, mida tänases pildiseerias kannan, on üks minu lemmikuid - suured lilled loovad mõnusalt troopilise tunde ja palava ilmaga on see seljas täiesti ideaalne. Kui jahe tuuleiil kipub kiusama, siis leidsin oma kapist selle mürkrohelise jaki. Selle postitusega soovin kõigile naistele head rahvusvahelist kleidikandmise päeva, mis on juba 1.juunil. Ära unusta siis juba täna kapist endale ilus kleit välja vaadata... Või hoopis jumpsuit! Minu garderoobis on hetkel sootuks teised lood: jumpsuit ongi uus kleit!

PHOTOS: Meisi Volt

Wednesday, May 24, 2017

Lady With Bare Shoulders

The weather in Estonia is a mystery to many. Today it's warm, tomorrow it can snow. The weather changes within minutes sometimes. I'll never forget when I was standing in my parents' garden once, the sun was shining and it was so warm. All of a sudden, menacing gray clouds appeared from somewhere, a cold current arrived and some minutes later it was raining incessantly. The weather turned. The luck turned. It was raining for a week in a row, and it was like cold autumn outside. As of now, we've had three days of Estonian summer, and I managed to wear a dress with bare shoulders.

These images have been shot on one of those warm summer days when you just can't believe your eyes when looking out of the window. You grab a summer dress from the wardrobe, find your sunscreen, and stay outside as long as possible. I was sitting on a terrace with my friends, then I enjoyed an outdoor concert, and just walked, walked, walked. Late in the evening I grabbed my scooter and swooshed through the twilight streets. I have also raised my daughter in this spirit - when it's warm outside, you need to take advantage of it. You can sit indoors all you want the rest of the year. That's also something photographer Meisi knows, with whom we shot some summery photo series. There's nothing more luxurious than celebrating a sunny day in a white dress. What did you get up to to mark the unexpected arrival of summer? 

Outfit details:

Dress: Calypso Christiane Celle
Bag: MERÏKH Versatile bag (here
Shoes: Kat Maconie 
Earrings & necklace: Pi-Ret Jewelry
Wristwatch: Tiffany & Co "Atlas"

Eestimaa ilm on paljudele müstika. Täna on suviselt soe, homme sajab lund, ülehomme vihma ja siis võib jälle randa minna. Ilm muutub vahel minutitega. Mul ei lähe meelest, kui seisin kord oma vanemate koduaias, päike paistis ja nii soe oli, äkitselt ilmusid ähvardavad hallid pilved, kohale jõudis külm hoovus ja mõni minut hiljem sadas lakkamatult. Ilm pöördus. Õnn pöördus. Nädal aega ainult sadas ja väljas oli justkui külm sügis. Praeguse seisuga on Eestimaa suve olnud täpselt kolm päeva ja ma sain käia isegi paljaste õlgadega kleidis.

Need kaadrid on tehtud ühel nendest soojadest suvepäevadest, kui aknast välja vaadates sa lihtsalt ei usu oma silmi. Haarad riidekapist suvekleidi, otsid välja päikesekaitse ja oled õues nii kaua, kui võimalik. Käisin nädalavahetusel sõbrannadega terrassil istumas, siis nautisn välikontserti ja lihtsalt jalutasin-jalutasin-jalutasin. Õhtul hilja haarasin aga tõukeratta ja tuiskasin läbi hämarate tänavate ringi. Selles vaimus olen kasvatanud ka oma tütart: kui ilm on soe, tuleb seda ära kasutada. Toas jõuab istuda küll ja küll. Seda teab ka fotograaf Meisi, kellega tegime paar suvisemat pildiseeriat. Pole midagi luksuslikumat, kui päikeselist päeva valges kleidis pühitseda. Mida sina ootamatult saabunud suvel oled ette võtnud?

PHOTOS: Meisi Volt

Sunday, May 14, 2017

A Date With the Perfume Boss

In the book Old Possum's Book of Practical Cats by T.S. Eliot, there's a charming cat named Munkustrap whose task is to tell stories to other cats, encourage them and tell them about the latest news. He's a storyteller. One sunny day, when winter had already made it to Estonia and Stockholm was still in an autumnal mood, I had the chance to meet the Munkustrap of perfume world. 

He is the Hugo Boss perfume expert Will Andrews. One lucky blogger was picked from Estonia, Latvia, Lithuania each, and they had a chance to meet the Hugo Boss perfume expert. Having continuously written perfume portraits in Stellarium for a couple of years, I was very happy to go listen to him talk, do an interview with him, and enjoy a wonderful reception afterwards.

1961 versus 2015

Coming to Stockholm especially from the UK, Will Andrews took us on a historic adventure to the world of perfume. He told us about the formation of scents and introduced perfume components individually. Now I have smelled tens and tens of perfume ingredients that used to be nothing but words on paper before. Now these words have their own scent and emotions. For example, we got to acquaint ourselves with both natural and synthetic rose oil that's used in perfumes. Today I know how vetiver and musk smell separately, and we even got to sniff the scent of dirtiness, which filled the room for a few minutes, leaving some ladies aghast. But all this was done so that we would get to know the world of perfumes better. There were tens of components in small bottles that are mixed into a desirable perfume in a laboratory.

In year 2015, 1943 perfumes were created. 800 of them for women, 300 for men, and 843 scents carry the name 'shared perfumes' which both men and women can wear. It's worth noting that in perfume world, the term 'shared perfume' is used instead of 'unisex'. An interesting comparison - in 1961, 60 perfumes were created in the world. Where is the world of perfume rushing with such crazy speed? Statistics tell us that scents that you can share with your loved one, are gaining more and more popularity. Talking about Hugo Boss - it's still in the top three most sold perfumes in Estonia. And, one bottle of men's perfume Boss Bottled is sold every 60 seconds in the world.

Invisible handshake  

When I was interviewing Will Andrews, I picked perfume etiquette to be the topic. I think perfume etiquette is something that is covered unfortunately little in Estonia, and there is no information about it. All the more when many claim that we don't need the constraining thing like etiquette... I really liked the idea by Will Andrews, that perfume is like an invisible handshake which will automatically be part of our first impression. It means that when we pick our perfume, we don't only pick a perfume we like, but we also pick our first impression by picking a perfume. "Imagine a timid person who wears perfume that screams on them? Or even yells? And imagine all those people that have to endure it at the office?" Andrews smirked.  At the same time he admitted that there are people who will flaunt any perfume, regardless of how peculiar it is. It's all about the character of the person. "But the motto is simple and should be easy to understand for everyone - we always have to bear in mind whether the perfume wears the wearer or whether the wearer wears the pefume. If the perfume enters the room before the person, perhaps it's not the greatest of choices?"

To mix or not?  

A topic I was really interested about was mixing perfumes. Many women tell with excitement (I'm not free from this sin either) how they use one perfume in the morning, then they add a bit of another, and then a third to finish off. But if Will Andrews were a cat, he'd probably hiss at this topic. Hearing the question about mixing perfumes, the man sighs. Not dramatically, but his sigh says it all.  "You can compare mixing perfumes with going to a restaurant. You order food from a top chef who puts effort into it, and it's presented in a special way on the plat. You get the food, you cut different bits and pieces from it, put them on each other's plates, invite the chef out of the kitchen and ask how they like it. It's the same with mixing perfumes." Will Andrews mentions that a lot of people get busy creating one Hugo Boss perfume - it takes nearly two years in the laboratory. Should you mix something that hundreds of people have worked on for two years? The final decision is up to the wearer.

The power of the subconscious  

In the morning, when I'm on my way to the interview, I'm in the same lift with a man who's been very enthusiastic about putting perfume on. It's a pleasant perfume, but I still get nausea during that short lift ride. This incident came up, because I am more than convinced that I don't tolerate excessive perfume on an empty stomach. Be it on myself or someone else. But Will Andrews is of a different opinion. He believes that our subconscious captures different smells and when we associate a negative memory with it, the subconscious drags it out of the pits. It's not rare that when a person doesn't like a very good perfume, it's not about the perfume, but the fact that our subconscious has its own association with it. It could be linked with a story from childhood we don't even remember. So we can induce positive or negative memories in others as well, the power of a scent is incredible. Your perfume could scream in the room, or crawl pleasantly under everyone's skin. 
After meeting Will Andrews and hearing his stories, I'll always think of him as the charming Munkustrap of perfume world... And looking at those women around me who've come to listen to his lecture... If those women were cats, they - no doubt - purred contently the whole meeting. My fur is at least shining with new knowledge, my tail is fluffy, and inspired by Will Andrews, I also write the perfume portrait for Boss The Scent for her which you can find here.

T. S. Elioti raamatus "Old Possum's Book of Practical Cats" tegutseb sarmikas kass nimega Munkustrap, kelle ülesandeks on teistele kassidele jutustada põnevaid lugusid ja jagada värskemaid uudiseid. Inglise keeles on tema kohta tabav väljend storyteller. Ühel päikesepaistelisel päeval, kui Tallinnas oli juba tusane talv ja Stockholmi valitses veel sulnis sügisehõng, avanes mul võimalus kohtuda lõhnamaailma Munkustrapiga. Tema nimi on Will Andrews ja ta on Hugo Bossi parfüümiekspert

Olles juba paar aastat järjepanu pidanud Stellariumis rubriiki Parfüümi Portree, olin enam kui elevil, et mul õnnestus teda kuulama minna, intervjueerida ja hiljem hubast vastuvõttu nautida. Nimelt valiti igast Balti riigist välja üks õnnelik blogija, kellel oli võimalus võtta osa inglasest parfüümieksperdi Will Andrewsi loengust. 

1961 versus 2015

Andrews viis meid parfüümimaailmas ajaloolisele rännakule. Ta rääkis meile lõhnade kujunemisest ja tutvustas eraldi parfüümide kuulsaid ja kummalisi komponente. Nüüdseks olen eraldi nuusutanud kümneid ja kümneid lõhnade komponente, mis varem olid minu jaoks kõigest sõnad pakendil. Nüüd on need sõnad saanud lõhna ja emotsioonid. Näiteks õnnestus meil võrrelda nii loodusest saadavat kui ka sünteetiliselt loodud roosiõlisid, mida lõhnades kasutatakse. Täna tean, kuidas lõhnavad eraldi vetiver, muskus ja meile anti isegi nuusutada pesematuse lõhna, mis täitis ruumi mõneks minutiks talumatult ebameeldiva lõhna ja osade daamide hämmastunud pilkudega. Kuid see tasus ära. Ikka selleks, et saada parfüümimaailmast rohkem selgust. Väikestes pudelites oli peidus kümneid komponente, millest segatakse laboratooriumis kokku üks ihaldusväärne parfüüm. Pahatihti selline, millest kõnelem hiljem kogu (lõhna)maailm.
Kindlasti pakub huvi, et aastal 2015 loodi 1943 lõhna. Nendest 800 naistele, 300 meestele ja 843 lõhna kannavad nime "jagatud lõhnad", mis sobivad nii meestele kui naistele. Väärib märkimist, et sõna unisex asemel kasutatakse lõhnamaailmas spetsiaalset väljendit "shared perfumes". Kindlasti on huvitav tuua võrdluseks, et näiteks aastal 1961 toodeti maailmas vaid 60 lõhna. Jääb vaid üle küsida, kuhu parfüümimaailm sellise pöörase kiirusega tormab? Statistika näitab, et ilma teevad nö. lõhnad, mida saab oma kallimaga jagada. Kui rääkida Hugo Bossist, siis see on Eestis alati vähemalt kolme enimmüüdud parfüümi seas ja näiteks meesteparfüümi Boss Bottled müüakse maailmas üks pudel lausa iga 60 sekundi järel.  

Nähtamatu käepigistus

Will Andrewsiga intervjuud tehes valin teemaks lõhna kandmise etiketi. Minu arvates on lõhnaetikett teema, millest kirjutatakse Eestis kahetsuväärselt vähe ja selle kohta polegi kuigi palju infot. Seda enam, et tänapäeval ajavad paljud isekalt pea püsti ja teatavad, et sellist segavat asja nagu etikett pole vaja... 
Will Andrews avaldab mõtte, et parfüüm on justkui nähtamatu käepigistus, millest saab automaatselt üks osa meie esmamuljest. See tähendab, et endale lõhna otsides, ei vali me mitte ainult lihtsalt meelepärast parfüümi vaid ka kujundame endast esmamuljet. 
"Kujuta ette loomult tagasihoidlikku inimest, kes kannab parfüümi, mis tema peal karjub? Lausa röögib? Ja kujutlegem kõiki tema kolleege, kes kontoris seda taluma peavad?" muigab Andrews.
Samas teab parfüümiekspert, et alati leidub neid, kes kannavad ükskõik kui erilise lõhna välja. Kõik on kinni ikka inimese karakteris. Kuid moto on lihtne ja peaks olema kõigile arusaadav - me peame alati silmas pidama, kas parfüüm kannab kandjat või kandja kannab parfüümi?   

Kas miksida või mitte?

Teema, mis mind alati paelub, on parfüümide miksimine. Paljud naised räägivad õhinaga (ka mina pole patust puhas), kuidas nad lisavad hommikul pisut üht lõhna, siis teist ja kõige tipuks kolmandat. Kui Will Andrews oleks mistahes kass, siis selle teema peale tõmbaks ta kõrvad vastu pead ja uriseks. Kuuldes küsimust parfüümide miksimise kohta, mees ohkab. Mitte küll dramaatiliselt, kuid tema ohe ütleb kõik.
"Lõhnade miksimist võib võrrelda restorani minekuga. Te tellite tippkokalt praed, kes näeb roaga vaeva ja see asetatakse efektselt taldrikule. Siis saate road kätte, lõikate oma praest erinevaid tükikesi, panete teineteise taldrikule, kutsute koka köögist välja ja küsite: "Noh! Kuidas meeldib?" Parfüümide miksimisega on täpselt sama teema."
Will Andrews mainib, et näiteks ühe Hugo Bossi lõhna välja töötamisel osaleb ohtralt inimesi ja laboratooriumis käib töö pea kaks aastat. Kas seda, millega on sajad inimesed kaks aastat vaeva näinud, tasub tõesti teiste lõhnadega miksida? Otsuse teeb iga inimene ise.

Alateadvuse jõud

Hommikul, enne kui intervjuule suundun, satun lifti mehega, kes on ennast väga innukalt lõhnastanud. Lõhn on küll meeldiv, kuid paraku hakkab mul liftis selle lühikese aja jooksul iiveldama. See seik tuleb meil jutuks, sest mina olen enam kui veendunud, et ma ei kannata liigset parfüümipilve tühja kõhuga. Olgu see siis enda või kellegi teise kehal. Kuid Andrews on teisel seisukohal. Ta usub, et inimese alateadvus jäädvustab erinevad lõhnad ja kui nendega seostub mõni ebameeldiv mälestus, toob alateadvus selle sügavatest soppidest lagedale. Harvad pole juhud, kui inimestele ei meeldi mõni väga hea parfüüm ja põhjus pole lõhnas, vaid selles, et alateadvus on salvestanud lõhnaga oma seose. See võib olla seotud mõne looga lapsepõlvest, mida me isegi ei mäleta. Nii võime parfüüme kandes luua ka teistes kas positiivseid või negatiivseid mälestusi, lõhna jõud on meeletu. Sinu parfüüm võib ruumis lärmata või hoopis meeldivalt kõigile naha vahele pugeda.  
Pärast Will Andrewsiga kohtumist ja tema lugude kuulamist, jään teda alati sarmika parfüümimaailma Munkustrapiga samastama... Ja vaadanud enda ümber olevaid daame, kes olid tema loengut kuulama tulnud... Siis kui need naised oleksid kassid, pole kahtlust, et nad nurrusid pea kogu loengu rahulolevalt. Minu karv igatahes teadmistest läigib, saba on kohev ja inspireerituna Will Andrewsist kirjutasin ka parfüümi portree lõhnale Boss The Scent for Her, mille leiad siit. Milline sellele loo teemadest pani sind Will Andrewsi intervjuud lugedes kõige enam mõtlema? Ja milline on sinu isiklik parfüümietikett?

Jagan sinuga väikest videot, mida Stockholmis filmisin. Kui minu postitus räägib peamiselt parfüümidest ja loengust, siis siin on videos väike tiir hotellis Nobis, pisut poodlemist, tänavamele ja paar kaadrit peost.


Wednesday, May 10, 2017

Happy birthday, cover girl!

The Estonian supermodel Karmen Pedaru celebrates her birthday today. The girl from Kehra turns 27 on 10 May. It's also the day ten years passes from the day when the charismatic owner of MJ-Models agency Marit Jõgger met Karmen in the dressing room of Drama Theater and asked: "Are you interested in becoming a top model?" 

In less than a year, Karmen made it from the dressing room at Drama Theater to introducing Emporio Armani's spring collection in Milan, to opening the Dries Van Noten and Yves Saint Laurent shows in Paris, to introducing Chanel, Givenchy, and Valentino couture fashion, decorating both French and Italian Vogue's and participating New York, London, and Milano Fashion Weeks before the Paris Fashion Week - altogether over fifty fashion shows. Karmen's success is a mixture of her good personality and perseverance, Margit Jõgger's smart tactics, and there has to be some luck in it as well. What's the most memorable present Karmen has got for her birthday? "My husband let an artist do a painting where I'm with my mother!" Stellarium made a collage of different front covers where the supermodel has posed throughout the years, for Karmen's birthday. Happy birthday, cover girl!

Eestist pärit supermodell Karmen Pedaru tähistab täna oma sünnipäeva. 10. mail sündinud Kehra tüdruk saab 27aastaseks. Ühtlasi möödub tänavu kümme aastat päevast, mil karismaatiline MJ-Models modelliagentuuri omanik Margit Jõgger Karmenit esmakordselt Draamateatri garderoobis kohtas ja küsis: "Kas oled huvitatud tippmodelliks saamisest?" 

Vähem kui aastaga jõudis Karmen Draamateatri garderoobist tutvustama Milanos Emporio Armani kevadmoodi, avama Pariisis Dries Van Noteni ja Yves Saint Laurenti šõud, tutvustama Chaneli, Givenchy ja Valentino couture-moodi, kaunistama nii Prantsuse kui Itaalia Vogue’i ning osalema enne Pariisi moenädalat New Yorgi, Londoni ja Milano samalaadsel suurüritusel kokku viiekümnes moeetenduses. Kõik muu on juba ajalugu. Karmeni edu on segu tema heast iseloomust ja visadusest, Margit Jõggeri targast taktikast ning kindlasti peab olema ka õnne. Kuid mis on olnud kõige meeldejäävam kingitus, mille Karmen on sünnipäevaks saanud?  "Mu abikaasa lasi kunstnikul teha maali, kus olen koos oma emaga!" meenutab supermodell. Stellarium tegi Karmeni sünnipäeva puhul kollaaži erinevatest esikaantest, kus ta on läbi aegade poseerinud. Palju õnne, kaanetüdruk!

Tuesday, May 9, 2017

Peek Inside: Philips Sonicare DiamondClean

"What's this," my daughter asks when looking at a golden case. "Quiet. It's asleep!" I replied. "Who's asleep?" my daughter gets excited. "The one that lives inside the golden case," I tell her with a smile. "Is it another toy?" My daughter asks. I think a little and reply that you could say that, indeed.

There are at least 77 big and small things to do every day, a lot of them have become annoying routines. My father once had an idea and more. Namely, he was tired of my mother and I always arguing over who should do the dishes. Then one day, a dishwashing machine appeared in our kitchen - filling that was more of an adventure than a nuisance. I remember when tidying up got a new meaning when a brand new vacuum cleaner came into my life - we danced tango with it that same evening. It's time to tell those stories to my kid at the time she is still giving that golden case a longing look. So I'll tell her about how brushing her teeth with an electric toothbrush can become a completely different experience. It's time to change brushing teeth into a much nicer activity. I open the golden case and introduce my daughter to the electric toothbrush Sonicare DiamondClean by Philips.

"Whose is it," she asks very curiously. "Mine," I reply. "Really?!" She's looking at the toothbrush as if it was a rare polished diamond and then she looks at the glass that came with the toothbrush. The glass really is special, something that Q from James Bond could have come up with - it's a charging glass - I put my toothbrush in the glass and that's how it charges. Another way to charge it is in the travel case that connects to a USB port or plugs into a wall, and makes it possible to take DiamondClean with you anywhere.

Writing these lines two weeks later, I have to admit that the promise to remove seven times more plaque is completely true. Why shouldn't it be? DiamondClean has two brushes - one is for the hard-to-reach spots. Who wouldn't want cleaner than clean teeth and gum ends? 

In itself, it's a lovely toy that cheers up both adults and children. The timers on the toothbrush encourage to brush properly and the Quadpacer interval timer cleverly lets you know when is the right time to move on to the next quarter of your mouth while the Smartimer keeps an eye on the recommended 2 minutes.

When we are exploring this toy together with my daughter, she turns a bit sad and says that she has always wanted an electric toothbrush from Santa. "Why haven't you written about it then?" I ask her. She replies that wasn't Santa the one who can also read people's mind. I remember, somewhere in the back of my mind, that the topic of an electric toothbrush has indeed come up. "Mom, look it has a golden chain," my daughter comments. "Remember, the Snork Maiden in Moomins had a gold chain around her ankle?" Of course, I remember. So my daughter suggests we should call my new toothbrush Snork Maiden, but later she decides that she will leave this name for her own future electric toothbrush. So, what do you think my toothbrush should be called?

"Mis asi see on?" küsib mu tütar kuldset vutlarit vaadates. "Tasa. Ta magab!" ütlen mina. "Kes magab?" elavneb mu tütar. "See, kes elab seal kuldse pinali sees," vastan talle naeratades. "Kas mõni uus mänguasi?" küsib tütar. Jään mõttesse ja vastan: "Võib ka nii öelda." 

Igas päevas on vähemalt 77 suurt ja väikest toimetust, millest paljud on muutunud tüütuks ja rutiinseks ettevõtmiseks. Mu isa käis kord selle mõtte välja ja tegi palju enamatki. Nimelt oli ta tüdinenud, kui emaga vahetpidamata vaidlesime, kumb nõud ära peseb. Seega ilmus ühel päeval meie kööki nupukas nõudepesumasin, mille täis ladumisest sai pigem seiklus, kui kohustus. Veel mäletan, kuidas koristamine sai uue mõõtme, kui minu ellu ilmus tõeliselt tuus tolmuimeja - see oli lausa tango, mida me juba samal õhtul esitasime. On aeg need lood oma lapsele rääkida, sel ajal kui ta ikka veel piidleb seda kuldset pinalit. Niisiis räägin talle sellest, kuidas hambapesu võib elektrilise hambaharja näol täiesti uue hingamise saada. Aeg on hambapesu enda jaoks tunduvalt rõõmsamaks tegevuseks muuta. Avan kuldse pinali ja tutvustan oma tütrele Philipsi elektrilist hambaharja Sonicare DiamondClean.

"Kelle oma see on?" küsib ta suure huviga. "Minu oma," vastan. "Päriselt!?" Ta vaatab hambaharja justkui oleks tegu eriliselt lihvitud teemandiga ja piilub siis hambaharjaga kaasa tulnud klaasi. Tõepoolest on klaas eriline, selline, mille oleks võinud James Bondi leiutaja Q välja mõelda - tegemist on laadimisklaasiga - asetan oma harja klaasi ja nii ihtsalt see laadima hakkabki. Teine laadimisvõimalus on peidus reisivutlaris, mis ühendub arvuti USB-porti või seinakontaktiga ja kingib nii lahke võimaluse DiamondClean igale poole kaasa võtta.

Kirjutades kaks nädalat hiljem neid ridu, pean tunnistama, et lubadus eemaldada kuni seitse korda rohkem kattu kui käsihambahari, vastab täiesti tõele. Miks ei peaks? DiamondCleanil on kaasas kaks harjakest, millest üks sööstab raskesti ligipääsetavate kohtade juurde ja teeb seal puhta töö. Kes ei tahaks, et hambavahed ja igemeservad oleks puhtamast puhtad?

Iseenesest on tegu mõnusa mänguasjaga, mis muudab tuju paremaks nii täiskasvanutel kui ka lastel. Hambaharja taimerid ergutavad põhjalikult harjama ja Quadpacer’i intervalltaimer annab kavalalt teada, millal on õige aeg jätkata suu järgmise kvardandi puhastamisega, samas kui Smartimer aitab hambaid harjata hambaarsti poolt soovitatud kaks minutit.

Kui tütrega koos seda mänguasja uurime, muutub ta kurvaks ja teatab, et on pidevalt Jõuluvanalt endale elektrilist hambaharja oodanud. "Miks sa seda siis kirja pole pannud?" uurin vastu. Ta vastab, et kas jõuluvana polnud siis see, kes oskab ka mõtteid lugeda? Kuskilt mälusopist meenub nüüd mullegi, et tõepoolest, vist on kunagi isegi üks jutt olnud elektrilisest hambaharjast. "Emme vaata, tal on kuldne kee kaelas," kommenteerib tütar hambaharja uurides. "Mäletad, Piripiigal Muumide muinasjutus oli kuldne kee ümber jala?" Miks ma ei mäleta? Mäletan küll. Nii pakub mu tütar välja, et võiksime minu uuele hambaharjale panna nimeks Piripiiga, kuid hiljem otsustab hoopis, et ta jätab selle nime varuks oma tulevasele elektrilisele hambaharjale. Seega pakud ehk sina, armas lugeja, omalt poolt välja, millise nime võiks minu hambahari saada? 

Blogger Template Created by pipdig