Üks kummaline lugu juhtus õhtul, mil avasin Tanel Veenre ürituse kutse. Nimelt saabus rulli keeratud ja luksusliku paelaga kinni seotud kutse salapärases mustas karbis. Kutse oli omakorda rullis ja sellel olid liblikad. Lugesin kutse läbi ja imestasin: pidu algab üks minut enne kella kolme päeval. Huh. Nüüd tuleb küll täpne olla. Ja järgmisel hetkel lendas minu toas suur kirju liblikas ...
Ma ei saanud aru, kust ta tuppa lendas ja mida ta üldse oktoobri lõpus minu magamistoas tegi. Korterisse ma teda jätta ei tahtnud aga nii suurt iludust oleks olnud lausa kriminaalne tikutopsi püüda. Nii võtsin sellesama Taneli kutsega tulnud karbi, püüdsin liblika kinni ning lasin ta aknast välja. Ja oma teed ta läks.
Imedemaa Tanel Veenre moodi
Nagu kutsel seisis, tuli kohal olla kell 14,59 ja vist küll esimest korda elus jõudsin varem kohale. Ma polnud ainus - toretsev seltskond ootas juba kannatamatult Kuninga tänaval, kus ühes erakordses korteris oli külaliste jaoks üllatusi tulvil imedemaa loodud.
Meil avanes oivaline võimalus imetelda Tanel Veenre esimest portselanist lauanõude kollektsiooni ja koostöös Baubauwalliga loodud tapeete - nüüdsest on väljas 29 erinevat tapeeti. See polnud veel kõik - esitlusele tulid ka Taneli uued kimonod, hommikumantlid ja tuunikad. Sekka muinasjutulisi ehteid ja lisaks on kunstnikul uus kollektsioon kõrvarõngaid, mis valminud Bolti tõukeratastest, mis oma elu ära elanud.
Esitlus justkui filmist
Ma olen käinud sedavõrd paljudel esitlustel, et neid kõiki enam ei mäleta, kuid pole vist kahtlust, et viimaste aastate üritustest tõuseb kogu korralduslik pool ja kõik, mida silm kohapeal hoomas, Tanel Veenre esitlus esikohale. Viis, kuidas lauanõud olid eksponeeritud, paitas pilku ja uute kostüümide esitlus oli justkui filmist.
Lisaks võis nautida my OCCO võrratuid sisustusampse, mis panid minul küll mõtte liikuma - nimelt on mul tütre toa sisustamine käsil - see käib nii, et mina kammin läbi kolmsada voodit ja leian sealt kümme sobivat ning tütar ütleb: "Pole päris need ..." Rohkem ma sel teemal ei peatu, muidu mu vererõhk tõuseb liiga kõrgele ja see postitus ei näegi ilmavalgust.
Üks veider lugu veel ...
Kahtlemata puudutas see pidu igaühe mõtteid, ükskõik, kus kohas sa oma eluga parasjagu oled. Mind lummasid tapeedid ja portselanist nõud (sinised taldrikud on mu nõrkus aga nüüd imetlesid ka musti ja lillasid ...), minu kolleeg vaimustus uutest ehetest ja sõbranna asus palgapäeva ootama, et endale siidist hommikumantel osta. Tanel kohe oskab. Ning seda on lust ja lillepidu vaadata.
Minu seekordne riietus oli üleni must - valisin Bergdorf Goodmani vintage litritega kampsuni ja musta kleidi ning otsustasin, et kui mind midagi nii müstilist ootab, siis pole muud teha, kui panna pähe must võrguga kübar ja värvida huuled tumeroosaks.
Üks veider lugu juhtus veel ... Ma pole mitte kunagi ja mitte kuhugi oma lugemisprille maha jätnud, kuid sel korral avastasin kodus, et minu prillid olid Imedemaale jäänud. Ma ei osanud seda teistmoodi seletada, kui sellega, et küllap tahtsid nad seal lihtsalt kauem ringi vaadata - näevad nad ju paremini, kui mina. Ja ega me ju lõpuks prillide hingeelu nii täpselt ei teagi. Aitäh, Tanel ja kõik inglid, liblikad, muusad ja mardikad, kes sind sel teekonnal aitasid.
No comments
Post a Comment