Friday, July 3, 2015

Girl Friday: You Send Me Flying



When the sun comes out and weather gets warm, there's a thousand and one things that I'd want to do. Warm weather is confusing, because when it finally arrives, I can't decide what to do with it. Should I go boating on a river? Lounge in a hammock? Speed around on my scooter? Wear a new hat, an even newer dress and organise a picnic? 

Why am I not omnipresent so I could do all those things on one day? One thing is clear - this photo series done in Riga suits today. When we enjoyed Riga some time ago with Meisi, summer had already arrived there. I wore a airy flowing dress, which naughtily revealed a shoulder, and light wind stroked the hair. Girl Friday wishes a happy Friday to everyone from the streets of Riga!

Outfit details:

Dress: Cozy Boutique
Jacket: Caslon
Shoes: Office
 Clutch: KUMA (here) 
Jewelry: vintage


Kui päike tuleb välja ja ilm läheb soojaks, tahaks teha 1000 ja 1 asja. Soe ilm viib segadusse, sest kui ta lõpuks saabub, ei suuda ma otsustada, mida sellega ometi peale hakata. Kas minna paadiga jõele? Kas pikutada võrkkiiges? Kas kihutada tõukerattal? Kas panna pähe uus kübar ja veel uuem kleit ning korraldada piknik? 

Oh, miks ma pole ometi omnipresentne, et kõiki neid asju ühel päeval teha? Üks on selge - see Riias tehtud pildiseeria sobib tänasesse päeva. Kui me mõni aeg tagasi Meisiga taas Riiat nautisime, oli suvi seal juba kohal. Minul läks käiku lendlev ja õhuline kleit, õlg oli kohemaid kelmikalt paljas ja kerge tuul paitas juukseid. Girl Friday soovib otse Riia tänavatelt kuuma reedet kõigile!


PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

Tuesday, June 30, 2015

House In The Woods



If I'm asked whether I occasionally live out the dreams that didn't come true for me as a child, on my daughter, I have said no. But tere are things that I associate with a perfect childhood, and that just didn't happen in my childhood. For example, I like waking my child up with ice cream on school holidays. She can freely take out an ice cream first thing in the morning, and breakfast will come later. I want her to feel the brightness of the morning, and ice cream is a beautiful start for a day. 

I had one big wish in my childhood, though. A secret house in the woods. I liked the house in Otfried Preussler's book The Little Witch, and I wished that I could have something like that to hide from the whole world. Some time ago we found a small abandoned house with the family, and decided that we will have an ice cream party there when it gets warm. On the warmest day of this summer, we organised a little party with Rene, and her task was to find a suitcase full of her favourite Ekselence ice cream. When there's a lost cardigan or one shoe at home, it will probably stay lost for quite some time. But a suitcase full of ice cream was immediately found by Rene. The theory that children moderately eat sweet stuff and ask for something savoury after, did not get confirmed for me. Rene ate five ice creams during our ice cream party that lasted for three hours and also included a photo series. So posed alone in some photos, because the model was busy munching away behind the house. I've fulfilled one dream with this photo series - organised an ice cream party for my daughter at a house in the woods, and what gives me most joy - it's all captured in photos.




Outfit details:

Shoes: Office
Belt: Mimi di N vintage
Earrings: Chanel vintage
Dress & necklace: H&M
Makeup: Sleek MakeUP


Kui minult on küsitud, kas elan aegajalt oma tütre peal välja unistusi, mis mul endal lapsena täitumata jäid, olen vastanud ei. Kuid siiski leidub asju, mida ma seostan ideaalse lapsepõlvega ja mida minu plikapõlves lihtsalt ei juhtunud. Näiteks meeldib mulle koolivaheajal oma last jäätisega äratada. Ta võib vabalt võtta esimese asjana kapist jäätise ja hommikusöök tuleb pisut hiljem. Ma tahan, et ta tunneks hommiku helgust ja jäätis on ilus algus päevale. 

Üks suur soov mul lapsepõlves siiski oli: salamaja metsas. Mulle meeldis Otfried Preussleri raamatust väikese Nõia maja ning soovisin, et ka minul võiks olla midagi sellist, kuhu minna kogu maailma eest peitu. Mõni aeg tagasi leidsime ühe väikese mahajäetud majakese ja otsustasime, kui soojaks läheb, teeme seal jäätise peo. Selle suve kõige soojemal päeval korraldasime koos Renega pisikese pikniku ja enne seda sai ta ülesandeks otsida üles vana kohver, mis oli tulvil tema lemmikjäätiseid Ekselence. Kui meil on kodus kampsun või üks king kadunud, siis suure tõenäosusega jääb see pikaks ajaks kadunud asjade maale. Kuid kohvri koos Ekselence jäätistega leidis Rene kohemaid üles. Minu jaoks ei saanud ka kinnitust teooria, et lapsed söövad mõõdukalt magusat ja küsivad siis soolast peale. Meie kolm tundi kestnud jäätisepeol, mis kätkes ka fotoseeriat, sõi Rene ära viis jäätist. Nii poseerisin ma osadel kaadritel hoopis üksi, sest väike modell maiustas parasjagu maja taga. Selle pildiseeriaga olen täitnud ka ühe unistuse - teinud oma tütrele jäätisepeo metsamajas ja mis mind kõige enam rõõmustab - see kõik on pildile jäädvustatud.



PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

Monday, June 29, 2015

How Vacations Affect Your Happiness?





Coming back from travels always means mixed feelings for me. We were in London for long enough with Meisi, but still found that we could have done with another week, easy. Coming back to returning, there's nothing that brings me more joy than seeing my husband and child. My daughter Rene hugged me the whole evening, and that was probably her way of getting all the longing that had collected in her during that time, out of her system. 

Being back in Tallinn, I made the best decision - I'm not going to read Estonian news, blogs, or watch television for a week. I kept reading British publications, edited photos, and lived in my own bubble. In one way, back at home, but at the same time in London with the people we met, worked with, and who warmed our hearts with their kindness. When I told Meisi that I'm somehow sad and happy at the same time, she was of the opinion that it's a travel hangover. Indeed. There are so many impressions and at the same time, the mundane awaits at home. I love new flavours, nice food places about traveling, and I have one charming rule - I'll always go to a local store to buy something good. I could be really stingy. For example, I could fiddle with earrings and finally not buy them, only to spend a whole fortune on sweets shortly after. One of those shops was Thorntons where I left with two big boxes of chocolate and I added small bags with truffles to that. Upon seeing the receipt Meisi asked half jokingly if it wouldn't have been more reasonable to buy a pair of shoes. 



It was the nicest to realise in London that my travel companion is also lovely, understanding, and smart also on a longer journey. Meisi's hippie looks and curly red hair hide a reasonably analytical travel buddy whom we were never late with, and who was at her top form the whole trip. Now we're back and we have several cool projects to share with you. When writing these lines, it started thinking - how does coming back from a trip affect you, and what do you do so that the gloomy people of Tallinn wouldn't bring you down? It sometimes seems to me that by smiling alone you won't walk through life in Estonia. Once I told a complete stranger that she has a wonderful purse. She looked set me scared and finally thanked me. Something similar happened to my friend who complimented a stranger's coat on a tram. When I met fashion designer Sadie in the street in London, who was also wearing colourful adidas trainers, we got talking. Today we're friends on Instagram and we have swapped the first emails. The same happened to a woman who designs beautiful purses. I wonder if Estonians will ever mellow? And what should be done for that?





Reisilt tagasitulek tähendab minu jaoks segaseid tundeid. Me olime Meisiga piisavalt pikalt Londonis, kuid leidsime, et üks nädal oleks võinud veel vabalt ära kuluda. Tulles Eestisse naasmise juurde, siis miski ei tee mulle rohkem rõõmu, kui näha oma abikaasat ja last. Tütar Rene kallistas mind terve õhtu ja sellisel viisil voolas ilmselt välja kogu tema igatsus, mis minu äraoleku ajal oli vaikselt ta hinge pesa teinud

Olles tagasi Tallinnas, tegin parima otsuse - ma ei loe nädal aega ei Eesti uudiseid, blogisid ega vaata televiisorist kohalikke saateid. Lugesin jätkuvalt netist Briti väljaandeid, toimetasin Meisi tehtud pilte, vaatasin lemmikfilme ja elasin omas mullis. Ühtpidi toimetades kodus ja samas oli osa minust veel Londonis koos inimestega, kellega kohtusime, koostööd tegime ja kes oma lahkusega südame hellaks tegid. Kui kurtsin Meisile, et olen kuidagi nukker ja samas rõõmus, avaldas ta arvamust, et tegemist on reisipohmelliga. Tõepoolest. Muljeid on ju alati nii palju ja samas ootavad kodus ees argised tegemised. Reisimise juures armastan uusi maitseid, mõnusaid söögikohti ja mul on võluv reegel - lähen alati mõnda kohalikku toidupoodi, kust ostan üht-teist maitsvat. 




Ma võin olla õige kitsi. Näiteks veeretada käes mõnd kõrvarõngapaari ja jätta need lõpuks ostmata ning seejärel käia maiustuste eest välja terve varanduse. Üks selliseid poode Londonis on Thorontos, kust ma lahkusin kahe suure karbi šokolaadi kommidega ja ostsin lisaks veel väikseid kotte trühvlitega. Arvet vaadates küsis Meisi naljaga pooleks, kas paar kingi poleks olnud parem mõte. Kõige toredam oli Londonis avastada, et sinu reisipartner on ka pikemal teekonnal tore, mõistev ja tark. Meisi hipilik välimus ja kahus punased juuksed peidavad endas kainelt kaalutlevat reisipartnerit, kellega me ei hilinenud mitte kuhugi ja kes oli fotograafina terve reisi oma parimas vormis. 




Nüüd oleme tagasi ja meil on mitmeid projekte, mida sinuga jagada. Neid ridu kirjutades hakkas mind huvitama, kuidas mõjub sulle reisilt koju jõudmine ja mida teed selleks, et sind mornide inimestega Tallinn ei morjendaks? Vahel tundub mulle, et Eestis üksi naeratades läbi elu ei astu. Kord ütlesin Tallinnas ühele võhivõõrale naisele, et tal on imeline kott. Ta vaatas mind hirmunud pilgul ja vastas lõpuks: "Aitäh!". Umbes samasugune lugu juhtus mu sõbrannaga, kui ta võõrale trammis tema mantli kohta komplimendi tegi. Kui Londonis kohtusin tänaval moekunstnik Sadie`it, kes kandis samuti kollaseid adidaseid, hakkasime juttu ajama. Täna oleme Instagramis sõbrad ning esimesed e-mailid on vahetatud. Sama juhtus ühe daamiga, kes disainib stiilseid käekotte. Huvitav, kas eestlased kunagi leebuvad? Ja mida küll selleks tegema peab?  


PHOTOS: Stella, Meisi & Anneli
SHARE:
Blogger Template Created by pipdig