Let me tell you a story about a doll. Her name is Matryoshka. Usually we think of this doll when talking about somebody who’s two-faced. When you open Matryoshka, you’ll find another, smaller doll with a different appearance. When you pry open that smaller doll, you’ll find the next one. And so on. But I would compare Matryoshka to Dolce & Gabbana’s perfume ‘’Devotion’’.
I have so many different perfumes on my vanity table, which are all unique in their own right. Sweet, citrusy, powdery, fresh … But ‘’Devotion’’ is one, which keeps changing and adapting to your body. When I first sprayed this perfume on my wrist, I told myself: ‘’Too powdery! Not for me!’’ and the bottle was tucked away into my fragrance cabinet. A couple weeks later I came across it in a different way - I was given a small sample of it. On my way home, I decided to test it out again and had to admit to myself: ‘’Still too powdery.’
When I got home, I smelled the back of my hand and couldn’t recall which incredible fragrance I had sprayed on there before. And then I remembered - it was ‘’Devotion’’. Now I was shown a new side - it had become a tempting sweet perfume, where the powdery scent had faded into the background and instead a sweet freshness bloomed in the fragrance. I was on cloud nine!
I went back to my fragrance cabinet and now applied it on both of my wrists. At first it still seemed powdery. Then opened up a light sweetness, which at the same time wasn’t cloying. But this perfume had another appearance in store - about 30 minutes later this light citrusy breeze showed itself. When you dig deeper into how the creator of the perfume Olivier Cresp assembled it, you solve the mystery - the top and the lower notes meet the freshness of orange blossoms, then Madagascar vanilla’s sweetness steps into the game, which complements the irresistible gourmet combination of the sugary citrus fruits.
I often wear this fragrance with my cashmere shirt, silk scarf, tweed jacket and riding pants, because it holds warmth just as well as cashmere, silk and tweed. As we know, perfume can also seem three dimensional.
So out of all of the perfumes that I’ve tried out on this blog, this one is the most unique, because it has so many different faces. And finally - maybe this perfume is, in a way, a life lesson that we should give things more time and take it slower in our busy lives. Be it a painting at an art exhibition, which requires a bit more time for observation. Or a friend, who needs a listening ear. Or maybe, a perfume which speaks in so many different ways, that in turn, we need more time to understand them. One thing is for sure, if I had never paid attention to the secret language of this fragrance, I wouldn’t have a new favourite scent to brave the spring winds with.
Las ma jutustan sulle loo ühest nukust. Tema nimi on Matrjona ehk hellitusnimega Matrjoška. Kõige sagedamini räägitakse sellest nukust siis, kui kõneleme mitme näoga inimestest. Kui Matrjoška avada, tuleb sealt välja uue ilmega nukk ja kui uue ilmega Matroška lahti teha, leiad eest järgmise. Ja nii edasi. Mina võrdleksin Matrjonat aga hoopis Dolce & Gabbana parfüümiga “Devotion”.
Kui palju on minu peeglilaual olnud erinevaid parfüüme, mis kõik erisugused. Magusad, tsitruselised, puudrised, värsked … Kuid “Devotion” on üks nendest, mis aina muutub ja muutub sinu kehal. Kui ma seda parfüümi esmakordselt käele pihustasin, ütlesin endale: “Puudrine! Pole minu jaoks!” ja parfüüm rändas minu lõhnakappi. Paar nädalat hiljem ristusid minu teed selle lõhnaga teisel viisil - mulle anti parfüümi väike sämpel. Ja kui ma koduteel otsustasin lõhna uuesti testida, pidin taas nentima: “Ikka puudrine.”
Koju jõudes nuusutasin uuesti oma käeselga ja ma ei mõistnud, mis imelist lõhna olin sinna ennist piserdanud. Ja siis meenus mulle - “Devotion”. Nüüd näitas ta mulle oma uut palet - temast oli saanud võrgutavalt magus parfüüm, kus puuder oli jäänud tagaplaanile ja pigem tärkas lõhnas võrgutav magus värskus.
Läksin oma lõhnakapi juurde ja tuhistasin seda lõhna nüüd juba mõlemale käele. Esmalt oli ta ikka puudrine. Siis avanes minu käel kerge magusus, mis polnud samas lääge. Kuid sellel lõhnal on varuks veel üks ilme - umbes 30 minutit pärast nahal kandmist tuleb esile kerge tsitruseline tuuleiil. Ma olin seitsmendas taevas! Kui süveneda, kuidas lõhnalooja Olivier Cresp on parfüümi kokku pannud, saab eelnev mõistatus selgeks - lõhna ülemistes ja alumisest nootodes kohtuvad apelsiniõite värskus ja siis astub mängu Madagaskari vanilli magusus, mida täiendab omakorda suhkrustatud tsitruseliste ahvatlev gurmee kooslus.
Mina kannan seda lõhna sageli just oma kašmiirist pluusi, siidsalli, tviidjaki ja ratsapükstega, sest ta hoiab sooja sama hästi, kui kašmiir, siidsall ja tviid. On ju ka parfüüm kolmedimensiooniline.
Ehk kõigist lõhnadest, mida olen Stellariumis läbi aegade testinud, on just see parfüüm kõige omanäolisem, sest tal on nii mitu nägu. Ja lõpetuseks - ehk on see lõhn meie kiires elutempos omamoodi õppetund, et annaksime ja võtaksime aega. Olgu see kunstinäitusel maal, mis vajab viivukese rohkem silmitsemist. Või sõber, kes vajab ära kuulamist. Või sootuks parfüüm, mis kõneleb nii mitmes keeles, et vajab omakorda aega. Üks on kindel, kui ma poleks selle lõhna salakeelde süvenenud, poleks mul uut lemmikut, millega kevadiseid tuuli trotsida.
No comments
Post a Comment