Sunday, June 21, 2015

Three Little Pic`s: ... and it's purring loud also today


When you go to the shop to buy ice cream, bread, or eggs, it's unlikely you'll leave with an empty basket. But as Murphy's Law goes, when you're planning on buying a new dress and you happen to know exactly what it should be like, then you won't find it. When you're looking for shoes, it can happen that you'll find a chic jacket instead. When you're planning on getting a new hat, you'll find yourself in the jewellery department and leave without that specific hat. Perhaps I'm the only one that this happens to?  

When we visited the famous Portobello Road market in London, I was determined to find myself a brooch. Lately a vintage leopard bracelet has been my indispensable companion which I wear everywhere. It has soul, style, and it goes ideally well with almost everything in my wardrobe. So I was naively hoping that I could find a leopard brooch to accompany the bracelet from Portobello Road. Of course I didn't find it at first. But after an energising lunch, my gaze became sharper and I couldn't believe my eyes when I found the brooch I had had in mind. Buying the brooch was made exceptionally pleasant by the fact that it was sold by a really cool dame who has been dealing with vintage for 22 years. She liked my bracelet and expert compliments to my Pohjanheimo cashmere coat, and Tiina Andron's handbag. I like wearing Estonian design when I'm abroad - it always awakens curiosity and so I can introduce the wonderful creations of Estonian designers. The leopard made it to my pocket straight away and it's purring loud also today. Since I have the habit of naming things, you can suggest a name to both the bracelet and the brooch! There will be a longer reportage on our adventures at Portobello Road market this week.  


PHOTOS: Meisi Volt


Kui sa lähed toidupoodi jäätist, leiba või mune ostma, siis suure tõenäosusega ei lahku sa tühja korviga. Paraku on justkui Murphy seadus, et kui sul on plaan leida endale uus kleit ja sa juhuslikult tead täpselt, milline see peaks olema, siis sa seda ei leia. Kui otsid kindlaid kingi, võib juhtuda, et leiad hoopis šiki jaki. Kui plaanid hankida uue kübara, avastad end hoopis ehete osakonnast ja lahkud ilma kübarata. Võibolla olen mina ainus, kellega nii juhtub?

Kui sel eelmisel nädalal käisime Londonis kuulsal Portobello tänavaturul, oli mul kindel soov leida endale üks pross. Viimasel ajal on minu lahutamatuks kaaslaseks vintage leopard käevõru, mida kannan kõikjal. Selles on hinge, stiili ja ta sobib minu garderoobis peaaegu kõigega. Seega tabas mind Portobello turul naiivne lootus, et ehk leian oma käevõrule kaaslaseks leopardi prossi. Loomulikult jäi see mul esialgu leidmata. Kuid pärast turgutavat lõunaeinet, muutus pilk taas selgemaks ja ma ei uskunud oma silmi, kui leidsin just sellise prossi, mida olin mõtetes kandnud. Minu jaoks tegi prossi ostmise eriti meeldivaks tõik, et seda müüs tõeliselt äge proua, kes on 22 aastat vintage´iga tegelenud. Talle meeldis minu käevõru ja ta jagas asjatundlikke komplimente minu Pohjanheimo kašmiirmantlile ja Tiina Androni loodud käekotile. Mulle meeldib välismaal reisides kanda kodumaist loomingut, see äratab alati uudishimu ja nii saan tutvustada Eesti disainerite imelisi taieseid. Igatahes rändas leopard otsemaid minu taskule ja nurrub sealt kõrvulukustavalt tänaseni. Kuna mul on oma asjadele kombeks nimesid panna, siis võid sina pakkuda nii käevõrule kui ka prossile ühe nime! Meie seiklustest Portobello tänavaturust tuleb aga algaval nädalal veel põhjalikum reportaaž. Ah jaa... Esimesel pildil olev sõrmus ootab samuti nime. 

SHARE:

6 comments

  1. Väga ilusad ehted. Ise ma käevõrusid ei kannata. Alati tunnen, et nad segavad. Pane ühele leopardile nimeks Karmen ja teisele Stella. PS. Sõrmus on kõige ilusam. Selle nimi võiks olla "Võtab sõnatuks".

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh pakkumast. Võtame Karmeni ja Stella kaalumisele, kuid ehk laekub veel midagi lõbusat? Sõrmuse nimi on päris vahva.

      Delete
  2. Imetlen su oskust riietuse juurde veel ka aksessuaare sobituda. Mina piirdun ehetest enamasti kõrvarõngastega ning needki pole tavaliselt kuigi silmapaistvad. Olen soetanud küll endale mõne statement ehte, kuid need on ehk korra välja jõudnud, ent nüüd istuvad ehtekarbis.
    Leopardi nimeks võiks olla Grace/Graatsia :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on harjumuse asi. Mul on olnud erinevaid perioode. Näiteks kandsin kunagi ainsa ehtena käekella. Kõrvarõngad ei tulnud kõne allagi. Siis kandsin vaid üht kindlat sõrmust. Lisaks käekellale ja kõrvarõngastele. Ja nüüd otsustasin, et kui vintage`i on kogutud, võiks vahel ka midagi kanda. Seesama käevõru ootas oma aega vähemalt kolm-neli aastat :)

      Delete
  3. Sa tegid kunagi oma prossidest väga ilusa loo. Kas käevõrudest saaks sama? Mina soovitan panna käevõrudele nimeks Sonja ja Selma.

    ReplyDelete
  4. Pakun kaslastele Haruki Murakami auks Goma ja Toro (mis seals ikka, et viimase tähendusväli hoopis teistsugune on) ning sõrmusele Tarapita.

    ReplyDelete

Blogger Template Created by pipdig