Friday, December 27, 2013

Kolm kaadrit: Pühad ja topeltrõõm

 Jõululaupäeval käisin perega oma vanematel külas. Kuigi mulle meeldib mõelda, et oskan hästi süüa teha, kipub see mõte minu peakesest lahkuma  kohe, kui mu kuldsete kätega vend Ati kööki astub. Tänavu jõulude ajal tegi Ati maitsva seaprae ja mina ... koorisin kartuleid. Keegi peab ju ka seda tegema. 

Minu tütar Rene ootas jõululauas peamiselt, millal jõuluvana kingid toob ning uuris enne jõuluvana tulekut vanaemalt-vanaisalt, et ega nad juhuslikult ei tea, kas ta saab praktilise kingi või ikka Monster High Barbie ... Väljend "praktiline kingitus" pärineb ilmselt minult, sest jõulukinke tehes üritasin sel aastal säilitada praktilist meelt. Näiteks emale, kes sai minult sünnipäevaks punase käekoti, kinkisin jõulude puhul punased nahkkindad. Isa sai sussid ja tema meelehärmiks unustasin kogemata koju kommikarbi, mida ta elukutselise maiasmokana ilmselt jõuluvanalt kõige enam ootas ... Noh. Ta sai selle eile kätte. Kinke lunastades naerutab isa meid alati pööraselt koomiliste jõululuuletustega ja loeb neid vahel ka meie eest. Ma ise olen täielik puupea, kes ei ole saanud mitte ühtegi luuletust mitte kunagi korralikult pähe, seda enam rõõmustas mind mu tütar, kes küll minusse pole ja mõned vahvad salmid esitas ning loodetud Monster High Barbie lunastas.


Minu suurim (jõulu)soov tütre kasvatamisel on see, et temast ei tuleks tüütut vingurit, kes iga asja pärast hädaldaks. Pole midagi hullemat kui hädaldav naine. Kuna valgeid jõule ei tulnud ja mulle tundus, et kõik lehepealkirjad ja prouad turul ainult sellest rääkisid (loe: vinglesid), tegin kodustele ettepaneku riietuda pühade puhul suviselt ja võtta väljas kallavat vihma kui suurt seiklust. Mulle tundus, et see töötas ja mina panin selga oma lemmikuima suvekleidi. Rene tõi välja torbikud, mida viimati tema sünnipäeval peas kandsime ja lõbu oli laialt.

 Minu ema oskab üllatada, kinkides mulle täiesti ootamatult kõrvarõngad, mida ta oli mind sünnitades kandnud. Täiesti sürreaalne. Aga kui keegi on võimeline ka sünnitusel kõrvarõngaid kandma, siis on see just minu ema. "Kullake, need on hõbedast ja käivad kõrva küljes kruviga, väga mugav sünnitusel kanda. Tahtsin need nüüd sulle kinkida," lausus ema mulle karbikest ulatades. Mu ema oleks nagu filmist.


Kass Kiskja käitus pühade ajal ootuspäraselt ja üritas meie kuuske mitu korda vallutada. See pole esimene, teine ega kolmas aasta, kui me tuleme koju ja kuusk on toas peaaegu pikali ning Kiskja vaatab meid oma suurte silmadega justkui küsides: "Mis on pildil valesti?" ja Rene hüüab: "Oi, kui nunnu! Kiska ajas jälle kuuse ümber!"


Jõululaupäevale järgnenud pühad ämma juures möödusid sarnaselt eelmistele aastatele - esmalt pakkus ta meile seapraadi, seejärel teatas, et kohe saab valmis küülik ja ahjus ootab järge täidetud part. Seega käisime vahepeal jalutamas ja hiljem küülikut mekkides valmistas mulle tuska minu tütar, kes soovis kartuli ja hapukapsa kõrvale hoopis viinereid ... "Ma ei söö jänkut! Mitte mingil juhul!" sõnas ta viinreid vitsutades. Minu pahameel aga haihtus täielikult, kui ta otsustas tordi asemel maiustada mustikatega, mis vanaema külmikust välja tõi.



Üks, mis mind pühade ja sünnipäevade ajal ei väsi üllatamast, on kingituste hulk, millega vanavanemad on võimelised oma lapselast üllatama (loe: üle kallama, võid ka lugeda: koormama). Kõike on lihtsalt liiga palju ja laps ei suuda lõpuks millestki erilist rõõmu tunda. Õigemini tunneb ta rõõmu ühest asjast ja teised on siis kuude viisi ootel ... Mäletan, et läinud aastal unustas Rene vanaemalt saadud põhjatu kingikoti meie elutuppa diivani alla ja leidis selle kuu aja möödudes üles. Kuigi ta oli kingitused jõulude ajal kõik avanud, polnud tal kuu aega hiljem isegi meeles, et ta oli neid kunagi varem näinud. Rääkisin sellest nii emale kui ka ämmale ja mõlemad nentisid: "No näed kui tore - topeltrõõm!" Ma tean, vanavanemad kipuvad oma lapselapsi liialt hellitama ja mul ei jää muud üle, kui seda kõike hämmeldusega pealt vaadata.

Mulle endale valmistas suurt rõõmu, kui mu abikaasa teatas detsembri alguses, et tellis mulle kaks raamatut, mida ma olevat juba eelmisel aastal jõuluks soovinud saada. "Ega sa ise neid vahepeal salaja ei tellinud?" küsis ta kahtlustavalt. Vastasin, et ei tellinud ja jäin elevusega ootele. Täna õngitsesin esimese raamatu postkastist välja ka kui hästi läheb, saan enne uut aastat ka teise kätte. No näed. Topeltrõõm.
SHARE:

Monday, December 23, 2013

Kiire kingispikker: spurdi parfüümi ostma

Helistasin tänavu suvel, keset sooja juulikuud oma emale ja küsisin: "Mis sa teed? Ta vastas: "Pakin jõulukinke." Nii minu ema kui ka mina soetame jõulukingid ära juba suvel, sest siis pole kuhugi kiiret ja ei pea umbjalu poodides hulluma. 

Kõige paremad kingid tulevad minu juurde juhuslikult. Näiteks suvel leidsin Viljandi second-hand poest oma sõbrannale imelise kannu ja see ootab teda minu spetsiaalses "Jõulukapis". Kuna ma ostan kinke juba suvel ja jõulude ajal teen trühvlid kinkidele juurde, siis jääb mulle endalegi mõistatuseks, palju ma kinkidele kulutan. Kingituse tegemises on minu jaoks midagi teraapilist, see on suur rõõm - alates kingituse leidmisest, lõpetades pakkimise ja üleandmisega. 


Ometi on mu elukeses olnud hetki, kui olen enda arvates kõik kingid juba soetanud ja lõpuks pidanud jõululaupäeval poes trügima ... Kui sinul peaks juhtuma sama ja oled otsustanud osta mõne parfüümi, kuid ei tea täpselt veel mida, siis siin on sulle minu lemmikuimate lõhnade spikker. 

Esimeses reas tervitab sind uustulnuk Eestis "Mercedes-Benz" - ideaalne kerge ja päevane lõhn. Burberry tähistab aga sarja Body teist aastapäeva, esitledes limited-edition parfüümi "Body Rose Gold". Trussardi Donna puhul meeldib mulle pudeli lihtne ja õhuline disain, rääkimata lõhnast – Trussardi Donna särav puuviljaline aura põhineb särtsakatel Yuzu ja kergelt kirbetel tsitroni nootidel. Pomellato Nudo Blue on samuti unikaalne kerge lõhn, mis annab hommikule täiusliku akordi. Mina tänan siinkohal päkapikku, kes mulle just
Nudo Blue kinkis. Hugo Bossi "Nuit" konkreetne pudel on inspireeritud väikesest mustast kleidist ja kõige muu hea hulgas on lõhnas peidus jasmiini.

Teises reas Serge Lutensi "La Fille De Berlin", mida ma armastan ja olen arvustanud SIIN. Uustulnuk minu isiklikus lõhnakogus on magusalt soe Glam Star Custo Barcelona - taaskord tänan heldet päkapikku ja soovitan seda lõhna jõulukotti. Selle aasta üks suurimaid üllatajaid, mida kannan väga sageli ja mis saab mul õige pea otsa, on Armani "Si" ja täpselt samamoodi saab kümnest punktist kakskümmend just Lancome Tresor "Midnight Rose" - see lõhn meeldib ka Stellariumi fotograaf Meisile ja mulle seostub sellega alati just tema ja ta tumepunased juuksed. Lähme edasi. Kui naine, kellele sa kinki otsid, jumaldab parfüümi Chanel No 5, on see kindla peale minek - klassika!

Kolmandas reas leiad Van Cleef & Arpelsi "Orions" - soe luksus, millesse end hallil hommikul mähkuda ja päike ongi juba väljas - juba pudeli avamine on omaette rituaal. Diori "Miss Dior" lõhnad meenutavad mulle üht õige armast sõbrannat, kes mulle kunagi just selle lõhna kinkis ja nii sai alguse minu ehk liiga kirglik ... parfüümide kogumine... Minu lõhnasoovituste edetabeli lõpetab Lolita Lempicka, nende lõhnad on nüüdsest taas Eestis müügil. Mina soovitan lõhna "Si Lolita". Muide, mul on kindlaid andmeid, et selle toob mulle homme jõuluvana ... Mida sina sellest nimekirjast endale sooviksid? 

Hea uudis! Homme, 24.detsembril läheb jõululaupäeva puhul Stellariumi advendikalendris loosi viimane üllatus ja see on Serge Lutensi lõhn! Milline nendest? See jääb veel saladuseks!

VAATA LISAKS: Parfüümid, mida armastan
SHARE:
Blogger Template Created by pipdig