Friday, March 18, 2016

Girl Friday: Eden in Winter


When I cut myself a fringe, I got many comments that I wasn't quite the same with straight hair and without curls. If I'm not wrong, one lady even wrote that she doesn't visit Stellarium as often as she used to. As if the photos were taken and stories written by my curls instead of me. But those comments do have a point. One of my favourite bloggers recently cut her long red hair short and dyed them brunette. I was speechless, because where did the redhead go that I fell for and whose blog I followed daily?

Then I understood the comments I got. It's possible that I'm wrong, but it seems that there's a certain look your bloggers get used to, and when you change yourself too much, it's as if you're not the same any more. True, I didn't let the comments get me down and I enjoyed my fringe for a long time. What I didn't enjoy was the fact that I had to wash my hair every day. When I get curls, the hairdo stays for three days. So I decided to wave goodbye to my fringe a month ago, and I'm observing how it slowly gets longer now. One thing that didn't need its cut changed was the Kakas vintage mink. I wrote about the restoration of this coat in this story. So here's my renewed coat with a new slick lining. The fur is shining, it seems, more than my hair. The thanks for restoring this coat goes to Tallinna Karusnaha Meistrid (find them on Facebook here), and especially Ilona whom we immediately clicked with. Have a nice weekend, everyone!





Outfit details:

Coat: Kakas
Dress: H&M
Crossbody: Stuudio Nahk (here)
Shoes: Jeffrey Campbell
Watch: Tiffany & Co Atlas
Earrings: Pi-Ret Jewelry "Friida On The Moon"

Kui ma endale tuka lõikasin, sain päris mitmeid kommentaare, et sirgete juuste ja lokkidega pole ma ikka see, kes varem. Kui ma ei eksi, kirjutas üks eriti naksakas daam, et ta ei käigi enam Stellariumit nii sageli lugemas, kui varem. Justkui pilte klõpsiks ja neid väikesi tekstikesi koostaksid minu asemel minu lokid. Kuid nendel kommentaaridel on oma iva sees. Üks minu lemmikblogija lõikas hiljuti oma pikad punased juuksed lühikeseks ja värvis brünetiks. Ma olin täiesti sõnatu, sest kuhu kadus see punapea, kellesse ma kiindusin ja kelle blogi iga päev külastasin?

Siis sain aru ka nendest kommentaaridest, mis minu arvele laekusid. Võimalik, et ma eksin, kuid ilmselt on üks kindel look, millega sa harjud blogijaga ära ja kui ta end väga muutma kipub, pole sa enam justkui seesama. Tõsi, ma ei lasknud end lugejatest heidutada ja nautisin oma tukka pikka aega. Mida ma aga üldse ei nautinud, oli see, et juukseid tuli iga päev pesta. Kui olen endale lokid rullidega pähe keeranud, siis püsib soeng kolm päeva. Seega otsustasin kuu aega tagasi oma tukale lehvitada ja vaatan, kuidas ta vaikselt pikemaks sirgub. Kui üks, mille lõiget ma teps mitte muuta ei soovinud, oli minu Kakase vintage pärlnaaritsa kasukas. Kirjutasin paar päeva tagasi kasuka taastamisest pikemalt selles loos. Seega siin on minu taastatud kasukas, millel ka uus ja kelmikas vooder. Karv läigib täitsa ja tundub, et isegi rohkem, kui minu juuksed. Minu tänu selle kasuka taastamisel kuulub Tallinna Karusnaha Meistritele (nende Facebooki leiad siit) ja eriti Ilonale, kellega me leidsime kohe ühise keele ja meele. Soovin kõigile meeleolukat nädalavahetust!




PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

12 comments

  1. Olen muidu suur tuka fänn, aga no sinu lokkide vastu ei saa miski. Mul on niiii hea meel, et need on tagasi, näed i m e l i n e välja! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Eks mugavus kaalub lõpuks kõik üle. Nagu ma kirjutasin, siis igapäevane juuksepesu, on tõesti liiast... Ja lokid ei tee ju lõpuks paha :) Kübaratega sobivad ka paremini.

      Delete
  2. Minu meelest on Sinu tukk väga kelmikas ,eriti kaunilt langevate lokkidega!Väga kena mustriga kleit,kuigi mind häirivad need kingad oma teravate okastega.Ja mind huvitaks küll kuidas kasukaid hooldada,ja üldse on need Sinu postitused väga kasulikud kus Sa õpetad oma kantavat vara hooldama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma arvan, et kantava vara hooldamine aitab kokkuvõttes raha kokku hoida ja samas on vintage asjadel kasvav väärtus (noh, kui neid just koi ei riku ...)

      Delete
  3. Lokid on sinulikud. Kuigi jõudsin tukaga samuti harjuda. Isiklikult mind inimese muutumine küll ei sega, sest sisult ja stiililt oled ju sama. Arvan, et inimesed peavad olema oma valikutes vabad, lugejad võiksid omakorda oma emotsioone ohjeldada, sest nõme on öelda halvasti lihtsalt seepärast, et blogija tahab vaheldust.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Otseselt keegi halvasti ei öelnud, lihtsalt jagati häid soovitusi. Kuid Sul on õigus - inimesed peavad olema oma valikutes vabad :)

      Delete
  4. Kasuka vooder on väga äge! Sobib kokku ka käekotiga :) Aga need kingad...kui neid okkaid ei oleks. Mul endal selliseid okastega jalavarje pole ja senimaani olen ka käinud sellistest kaarega mööda. Lihtsalt pole minu maitse :) Aga üldpilt mulle meeldib, ma arvan, et just see vooder on see, mis mõjub, kui hõlmad lahti hoida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vooder annab tõesti palju juurde. Kui jakil, mantlil või kasukal on šikk vooder, on hoopis teine asi seda mängleva kergusega seljast võtta. Kui panen oma asju garderoobi rippuma, tekib kelmikat voodrit vaadates rõõmus meeleolu :) Need kingad on jah sellised, et kellele ema, kellele tütar. Tähelepanu äratava küll :)

      Delete
  5. Kasukas on tõesti ilus, kuid nende lokkidega võid sa ka kartulikotti kanda ja oled ikka endiselt see Stella, keda ma blogis lugemas käin. Kingad mulle jälle meeldivad, need löövad selle viisaka üldmulje pisut segi, arvan, et klassikalised kingad oleksid selle postituse juures igavad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kingad vähemalt on mitmeid lugejaid kõnetanud :) Ma olen ise harjunud igasuguseid vähem ja rohkem kummalisi kingi koguma, seega need tunduvad veel täitsa tavalised :)

      Delete
  6. See kasukas on võrratu! Tekkis tahtmine ka endale üks järgmiseks talveks soetada. Ainuke küsimus on, et kuidas see küll välja kanda. Minu vene rahvusest vanaemal on suur kapp, kus ta hoiab vanaisa poolt kingitud kasukaid. Oleks aeg sellesse kappi kiigata ja uuesti proovi teha. Viimati piilusin sinna umbes 15 aastat tagasi kui proovitud mantlid olid suuremad kui mina... :) PS! Sina näed välja kaunis nagu alati!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hmm... Mul tekkis vaid üks küsimus: kas ma võiksin kaasa tulla, kui sa plaanid vanema kasukad uuesti üle vaadata :) Nali naljaks, kuid see on imeline, kui sa saad oma vanaema asju vajadusel ümber teha ja neid kanda. Seega soovitan võimalikult kiiresti sinna kappi piiluda :)

      Delete

Blogger Template Created by pipdig