Monday, May 4, 2015

Brooding over brooches


I generously promised some time ago that I would show the readers my jewellery. Since I'm a collector, I probably have too much jewellery and I can't quite imagine how they would all fit into one blog post. Thus I picked some brooches that are the dearest to me, to start with. When I think about brooches, my grandmother Hilda on my mother's side comes to mind. I can't remember ever having seen her without a brooch. When she came to visit, she had a brooch either on her coat or on her hat. I remember grandmother also wearing them on dresses and skirt suits and my two little eyes were always fixed on them. 

I believe it was my grandmother's influence that started by love for brooches. No smaller roles were played by icons whose style I've looked at once and again. Jacqueline Kennedy, Audrey Hepburn, Marilyn Monroe, Wallis Simpson, Queen Elizabeth II... What connects them all? You can't find many pictures where those elegant women aren't wearing a brooch.  I myself didn't wear jewellery for years because I was convinced that a woman's beauty is her hair. Sometimes I'd put on a ring, but that was it. It's lovely to think about how we change over time. When the seamstress made my first skirt suits, brooches entered my life. If with necklaces I prefer small and modest additions (also that preference is slowly starting to change), then with brooches one thing is true - the bigger, the better!


Regardless of how many jewellery I have in the collection, I always end up with some favourites that get worn more often, and there are those who haven't been worn once. Some of my favourite brooches are Jackie Kennedy's replicas. I wore one of them on the waist of my dress at the Independence Day reception, and recently at Riga Fashion Week - on my pocket.


Now when weather is getting warmer, I can wear a naughty brooch on a pocket or collar. Brooches that have a second fastening are smart - some of them can be worn on a chain. When our family is together on Christmas Eve, I lend everyone a Christmas brooch. My special favourite is a brooch with candy canes from the American film Franklin Mint. Exactly Franklin Mint has also created the piece that I've previously written about - it's a replica of a brooch of Jackie Kennedy's, I've written about it more here and worn it in a Girl Friday post which you can find here. Jackie also wore it in her hair and my next challenge will be fixing one of my numerous brooches in hair. When I started collecting different jewellery years ago, my father recommended taking them to the bank, and the Jackie Starburst Pin is something that's at a safe in the bank at the moment. Collecting jewellery has made it clear for me that regardless of how much jewellery you have, you never have enough, and eventually we only wear the single favourites. What's your relationship with brooches and which jewellery would you like to read more about in Stellarium?


Kui midagi lubad, tuleb see ka täita! Mina olin see, kes lubas mõni aeg tagasi lahkelt lugejatele oma ehteid tutvustada. Kuna ma olen kollektsionäär, siis on mul ehteid vast liiga palju ja ma ei kujuta hästi ette, kuidas nad kõik ühte postitusse ära mahuksid. Seega valisin alustuseks välja mõned prossid, mis on mulle kõige hingelähedasemad. Kui mõtlen prossidele, siis seostub mulle eelkõige minu emapoolne vanaema Hilda. Ma ei mäleta, et oleksin teda eales näinud ilma prossita. Kui ta külla tuli, oli ikka pross sätitud kas mantlile või hoopis kübarale. Meenub, et vanaema kandis prosse ka kleitidel ja kostüümidel ning minu kaks väikest silma olid alati nendele naelutatud. 

Usun, et just vanaema mõjul sai alguse minu armastus prosside vastu. Väiksemat rolli ei mängi siinkohal ikoonid, kelle stiili olen ikka ja jälle uurinud. Jacqueline Kennedey, Audrey Hepburn, Marilyn Monroe, kuninganna Elizabeth II, Wallis Simpson ... Mis neid kõiki ühendab? Leiab vähe pilte, kus need elegantsed naised prosse ei kanna. Ma ise ei kandnud ehteid pikki aastaid, sest olin veendunud, et naise ilu peitub tema juustes. Vahel pistsin sõrme mõne sõrmuse, kuid see oli ka kõik. Äärmiselt lõbus on mõelda, kuidas me ajas ja koos ajaga muutume! Kui õmbleja tegi mulle esimesed kostüümid, ilmusid minu ellu ka prossid. Kui kaelakeede puhul eelistan väga väikest ja tagasihoidlikku (ka see eelistus hakkab vaikselt muutuma), siis prosside puhul kehtib ütlus - mida suurem, seda uhkem! 


Minu poolt palavalt armastatud prossid on Jackie Kennedy ehete replicad. Ühte neist kandsin presindendi vastuvõtul, sättides prossi oma vöökohale ja hiljuti võtsin selle sama ehte kaasa Riia Moenädalale, kus kandsin seda hoopis taskul (alumisel pildil). Selle prossi ostsin Berliinist ja mul polnud toona aimugi, et tegemist on Jacqueline Bouvier Kennedy Collection nime kandva ehtega. Suur oli minu üllatus, kui üht dokfilmi vaadates jäi mu pilk pidama Jackie prossil ja äkitselt tundus mulle, et olen midagi sarnast käes hoidnud ja mitte ainult! Selle ka reisilt koju toonud! Nii avastasin oma pööraseks rõõmuks, et pross, mille olin ostnud, on Jackie Kennedy ehte replica. 


Nüüd, kui ilmad lähevad aina soojemaks ja loosi lähevad kerged mantlid, saan taas taskut või kraed mõne kelmika prossiga kaunistada. Mulle meeldib leida prossidele pisut ebatavalisi kohti, sest need lisavad riietusele mängulisust ja annavad märku, et kandja ei võta elu liiga tõsiselt. Kirjutades praktilistest prossidest, siis parimad on need, millel on peidus veel teinegi kaval kinnitus - näiteks saan mõningaid prosse kanda ka keti otsas. Omamoodi vahvad on spetsiaalselt jõuludeks loodud prossid. Kui meie pere on jõululaupäeval koos, siis laenan alati kõigile ühe jõuluprossi. Minu eriline lemmik on kahest jõulukommist koosnev pross, mis pärineb Ameerika firmalt The Franklin Mint. Just Franklin Mint on loonud ka taiese, mida olen varem maininud - tegemist on taas Jackie Kennedy prossi replicaga ja olen sellest lähemalt kirjutanud siin ning prossi kandnud Girl Friday postituses, mille leiad siit. Jackie kandis seda ehet ka juustes ja minu järgmine väljakutse on sättida mõni arvukatest prossidest oma lokkidele särama. Kui ma aastaid tagasi erinevaid ehteid hakkasin koguma, soovitas isa need panka viia ja Jackie Starburst Pin on üks nendest, mis konutab hetkel panga šeifis. Juveelide kogumine on andnud mulle selge teadmise, et ükskõik, kui palju ehteid sul ka poleks, on neid alati vähe ja ometi kanname lõpuks vaid üksikuid lemmikuid. Milline on sinu suhe prossidega ja millistest ehetest sooviksid veel Stellariumist lugeda?


PHOTOS: Meisi Volt, Stella K. Wadowsky, Ardo Kaljuvee
SHARE:

14 comments

  1. Aitäh selle imelise ja haarava postituse eest, mis puudutas väga! Minugi kiireks ja nõrkuseks on ehted ning ikka ja jälle panen tähele, et kordan nagu mantrat: "Ilusaid ehteid pole kunagi liiga palju!" Nii tulebki küllust üha juurde ja juurde... Samas kannan kõige tihedamini vaid valitud, südamelähedasemaid aardeid, mis sellest, et ehtevarudega võiks väiksemat sorti poe avada :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle meeldib lause: "Nii tulebki küllust üha juurde ja juurde ..." Seda juhtub ilmselt paljude naistega :)

      Delete
  2. Prossid on võluvad, armastan neid ka ise kanda, kuigi minu kogu on üpris väike :D
    Sinu stiil kanda neid ootamatutes kohtades annab üldmuljele särtsu :)
    Väga ilus on sinu kollane-must Vabariigi kleit ääretult hästi sobiva prossiga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on selle lõikega päris mitu kleiti ja pean seda üheks ilusaimaks kleidilõikeks.Prossidest jäi mul kajastamata ka putukate ja loomade maailm. Mul on nimelt paar erinevat taksikoera ja mõned mesilased, kuid olen need sättinud kõik oma tütre jakkidele ja unustasin need sealt ära korjata :) Seega ei saa välistada, et prosside lugu ise saab järje.

      Delete
  3. Mulle prossid väga meeldivad, tõesti annavad riietusele mingi nüansi juurde. Endal ei ole mul veel ühtegi, ju siis ei ole veel ükski mind piisavalt kõnetanud :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Iga pross tuleb õigel ajal, või natuke hiljem... või varem :)

      Delete
  4. Tõepoolest, kaunis pross on outfitil nagu kirss tordil ja sinu kollektsioon on imetlusväärne. Ma kannan väga minimalistlikke ehteid, kuid sinu postitus pani mõtlema, kas võiksin lisada riietele midagi edevamat prosside näol ja samas mitte tunda, et ehteid oleks liiga palju. Sa ikka oskad nakatada. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa kannad kindlasti kõikvõimalikud suured ja väikesed prossid välja. Sul on stiili ja mõnusat kuraasi!

      Delete
  5. Suured tänud selle võluva postituse eest. Silm puhkas kohe. See pross, mida Sa presidendi vastuvõtul kandsid on lihtsalt WOW. Võrratu!!! Ainuüksi selle nägemine tegi mu tuju kummaliselt heaks. Tänud! Ilusat päeva! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Rõõm on minupoolne! Mul oli tore neid vaikselt üles pildistada ja isegi uuesti avastada.

      Delete
  6. Väga ilus postitus! Ka mul on üpriski palju ehteid - armastan sageli kanda ühetoonilisi riideid ja nii saab komplektidele hõlpsalt värvilaike lisada. Enda puhul ma ütleks, et ma mitte ei kogu ehteid, vaid neid koguneb. Prosse ei ole mul just palju, kuid need, mis on, on erilised ja armsad ning leiavad ikka aeg-ajalt tee minu kleidikraele või kampsunivööle. Kuid minu lemmikud on kindlasti kõrvarõngad - kirjutasin neist ka ühes enda blogipostituses eelmisel aastal: https://mariamaailm.wordpress.com/2014/11/10/edevuse-laat/
    Kindlasti loeksin huviga ka Sinu kõrvarõngastest!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle meeldis Sinu postituses lause. "Otseselt ma kõrvarõngaid just ei kogu, sest ei ole mingit sellist eesmärki, et tingimata kõik maailma “kaunitarid” endale peaksin saama vms." Pelgan, et ise mõtlen just vastupidiselt ...

      Delete
  7. Sa kirjutad kõik asjad nii isuäratavaks, et tahaks tõtata endale prosse ostma. Tekkis tunne, et ma ei vaja mitte ühte vaid vähemalt kolme-nelja prossi!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Iseenesest piisab ka ühest universaalsest prossist. Alustuseks.

      Delete

Blogger Template Created by pipdig