Monday, July 24, 2017

Me and Mr. Smith. Everything Stops for Tea.


It wasn't love at first sight. It was love at first moment. If it had eyes, they would be steel grey. If it had a smile, it would be a mere smirk. If it was a man, I'd say he's "my cup of tea" and look for another chance to ... accidentally meet him again... But the truth is that it's been busy in my kitchen for half a year already. Meet Mr. Smith.

I have loved naming things throughout the years. I have a scooter named Särts (spark), a bear named Evelyn, and a tea maker that's called Mr. Smith from the beginning of the year. It's a new tea maker by Sage, and when I saw it, I had no doubt we would be inseparable companions. As a kid, I was deeply affected by the part in Alice's Adventures in Wonderland where Alice meets The Mad Hatter, The March Hare, and The Dormouse at a tea table. Inspired by that, I organised a tea party at home for my friends. Soon enough, drinking tea became a completely separate ceremony for me. It's worth mentioning that I grew up in Estonia where five o'clock tea isn't a tradition.

I watch timeless crime series - my favourite private detective Hercule Poirot always drinks tea, and the murderer often offers the detectives some tea in Midsomer Murders. One of the questions I have asked the most when hosting guests is whether they would like a cup of tea. The word 'cup' hides a little romance and fairytale in it. So you can imagine my excitement when the Sage tea maker found its place in my kitchen. It can be consoling, it can be the peacemaker, and sometimes the only one to count on. 

I remember when a colleague came to my home office to discuss work things, and we had a misunderstanding. I didn't want her to leave with the misunderstanding lingering. So I asked whether I could introduce Mr. Smith to her - he makes perfect tea. My colleague was slightly surprised and thought a certain Mr. Smith was going to step through the door. So I introduced her the tea maker, poured her a cup of tea, and our misunderstanding melted as fast as a piece of brown sugar in a teacup. She stayed for another hour to chat and that's exactly how long the tea maker keeps your tea warm.  

I recently found out that a tea maker can also heal a broken heart. One day my always cheerful cleaner came, but this time she wasn't in a great mood. She sat on the sofa and wasn't the girl who normally steps through my door. All of a sudden she started crying and said that her boyfriend left her. I didn't know what to say... Where did the right words go? Finally, I asked if Mr. Smith could console her. She was totally confused and asked 'Who?'. I said it's my new tea maker, and I showed her the different functions of the machine. When our white tea was done, the tears were gone, and we were drinking tea on a red sofa. When we were drinking tea I realised that when you are short of the right words, it's always worth asking whether the other person wants a cup of tea, and then the right words will come.

And sometimes a tea maker can be the only thing you can count on. When I was in a really bad flu, I sought out some dried yarrow (Achillea millefolium). When I put the yarrow in the sieve of the tea machine, I thought a tea machine can also be a time machine. The moment I picked 'Herbal' from the menu of the Sage tea machine and pressed on 'Strong', I remembered a moment from my childhood. Drinking yarrow tea after quite a few years, I thought of my mother all of a sudden. I was the little girl again whom was taken to secret places by her mother to pick medicinal herbs. I am a little girl holding my mum's cool hand when picking yarrow, and the world is such a safe place. I remembered it all decades later when I was coughing like a crow who was stuck in a cold chapel for a week, and I put all hopes for getting better on the tea machine.  

And of course, a tea machine is something that connects. It gets the attention of a crowd. My friends have fancy coffee makers at home. But I have Mr. Smith. An extravagant tea machine with a special tea sieve that's always exciting and interesting. There's no guest who didn't like the fact that the tea machine can do a light, medium, or strong tea. The menu of the tea machine is impressive!  

Oh yes, and why Mr. Smith? It's because, in the best British crime stories, Mr. Smith has always been someone's alias. And who wouldn't love this light British literature? Since I associate drinking tea with England, Mr. Smith is definitely my cup of tea. If you're someone who loves tea, you should know that the one and only Mr. Smith is available for you in stores! Thank you Heston Blumenthal and team - the tea machine you created is wonderful! 

Read also: Magic trip with Heston Blumenthal





See polnud armumine esimesest silmapilgust. See oli armastus esimest hetkest. Kui tal oleksid silmad, siis kindlasti terashallid. Kui tal oleks naeratus, oleks see vaid kerge muie. Kui ta oleks mees, siis ma ütleksin tema kohta "my cup of tea" ja otsiksin võimalust, kuidas temaga - ohoo! juhuslikult taas kohtuda... Kuid tõde on see, et ta on juba pool aastat minu köögis toimetanud. Saage tuttavaks  tema nimi on Mr. Smith.

Mulle on läbi aastate meeldinud asjadele nimesid panna. Näiteks on mul tõukeratas Särts, karu Evelyn ja juba aasta algusest teemasin, mis kannab nime Mr. Smith. Tegemist on Sage uue teemasinaga, mida nähes polnud mul kahtlust, et meist saavad lahutamatud kaaslased.   Lapsena avaldas mulle raamatust "Alice Imedemaal" sügavat muljet seik, kuidas Alice kohtub jabura teelaudkonnaga, kus istuvad Kübarsepp, Märtsijänes ja Unihiir. Sellest peatükist inspireerituna korraldasin sõbrannadele kodus teepeo. Õige pea sai teejoomisest minu jaoks täiesti eraldi tseremoonia. Siinkohal väärib märkimist, et ma olen kasvanud suurema aja Eestis, kus ei eksisteeri kella viie tee traditsiooni. 

Vaadates ajatuid kriminulle, siis joob minu lemmikuim eradetektiiv Hercule Poirot alati teed ja telesarjas "Mõrvad Midsomeris" pakuvad mõrvarid enamjaolt uurijatele teed. Üks küsimus, mida olen küalisi võõrustades kõige enam küsinud, on: "Kas te soovite tassikest teed?" ja küsimus, mida olen külas olles ise kõige enam küsinud: "Kas ma saaksin palun tassikese teed?" Mulle ei meeldi sõna tass, mulle meeldib sõna tassike – selles on killuke romantikat ja muinasjuttu. Seega võid sa kujutada ette rõõmu, kui minu köögis võttis koha sisse Sage teemasin. Ta võib olla lohutav, ta võib olla lepitav ja vahel ainus, kelle peale loota. 

Mäletan, kui mu kolleeg käis minu kodukontoris tööasju arutamas ja meil tekkis möödarääkimine. Ma ei soovinud, et me lahkuks nii, et arusaamatus jääb õhku. Niisiis küsisin: "Kas ma tohin sulle tutvustada Mr. Smithi? Ta valmistab imelist teed!" Mu kolleeg oli kerges hämmingus ja arvas, et kõrvalt toast astub välja keegi Mr. Smith. Nii tutvustasin talle teemasinat, valasin peagi tassikese teed ja meie arusaamatus sulas sama kiiresti, kui pruun suhkrutükk teetassis. Ta jäi veel tunnikeseks lobisema ja täpselt nii kaua hoiab teemasin tee soojana.  



Hiljuti sain teada, et teemasin võib leevendada ka murtud süda. Ühel päeval astus uksest sisse minu alati heatujuline koristaja. Kuid sel korral oli ta justkui ära. Ta istus diivanile ja polnud sootuks see tüdruk, kes tavaliselt. Äkki hakkas ta nutma ja ütles, et boyfriend jättis ta maha. Ma ei teadnud, mida öelda... Kuhu kadusid kõik need õiged sõnad? Lõpuks küsisin: "Kas Mr.Smith võiks sind lohutada?" Ta küsis täiesti segaduses: "Kes?" Vastasin, et tegu on minu uue teemasinaga ja tutvustasin talle Mr. Smithi võimekust ehk erinevaid funktsioone. Kui meie valge tee sai valmis, olid mu koristaja pisarad kadunud me jõime punasel diivanil teed. Teed juues mõistsin, et kui õigeid sõnu pole, tasub alati küsida: "Kas soovid tassikest teed?" ja küll siis tulevad juba ka need õiged sõnad.   

Ja vahel võib teemasin olla ainus, kelle peale saab loota. Kui ma olin rängas gripis, otsisin kapist kuivatatud raudrohtu. Pannes teemasina korvi raudrohtu, jõudsin mõttele, et teemasin võib olla ka ajamasin. Sel hetkel, kui valisin Sage teemasina menüüst "Herbal" ja vajutasin "Strong", meenus mulle seik lapsepõlvest. Juues üle pikkade aastate raudrohuteed, meenus mulle äkki minu ema. Ma olin jälle see väike tüdruk, kelle ema viib oma salapaikadesse ravimtaimi korjama. Ma hoian raudrohtu otsides oma ema jahedast käest kinni ja maailm on nii turvaline paik. See kõik meenus mulle aastakümneid hiljem, kui köhisin nagu vares, kes on nädalaks külma kabelisse kinni jäänud ja panin oma terveks saamise lootuse teemasinale.  

Ja loomulikult on teemasin miski, mis ühendab. See äratab kogu seltskonna tähelepanu. Mu sõpradel on kodus peened kohvimasinad. Kuid minul on kodus Mr. Smith. Ekstravagantne teemasin, kelle spetsiaalne teekorv pakub alati elevust ja huvi. Pole külalist, kellele ei meeldiks, et teemasin keedab kas maheda, keskmise või kange tee. Teemasina menüü on muljetavaldav!  

Ah jaa... Miks Mr. Smith? Just seetõttu, et kümnetes parimates Briti kriminullides on Mr. Smith olnud kellegi varjunimi. Ja kes ei armastaks seda imelist kerget Briti kirjandust? Ja kuna teejoomine seostub mulle just Inglismaaga, siis ongi lood nii, et Mr. Smith on absoluutselt minu „cup of tea“. Kui sina oled see, kes armastab teed, siis tea – üks ja ainus Mr. Smith on poodides sinu jaoks olemas! Aitäh Heston Blumenthal ja sinu tiim – teie loodud teemasin on imeline!




PHOTOS: Tiina Annamaa
SHARE:

12 comments

  1. Hingematvad pildid! Sa oleksid seal justkui moodne Alice, kes ootab ülejäänud jaburat teelaudkonna kampa. Kuid pean mainima, et Sinu võime kirjutada teekeetjast nii paeluvalt, et tahaks selle kohe ka endale osta, on kunst omaette. Teist sinusugust ei ole! Braavo!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui suur teesõber saab korra oma kirest kirjutada, siis on vast ikka tulemuseks tore kirjutis. Moodne Alice? Kõlab armsalt. Aitäh Liina ja Olga.

      Delete
  2. Aitäh, et a jagad meiega jälle fotoseeriaid, tänu millele unustan natukeseks ajaks oma reaalsuse. Selles kirjatükis on nii palju mõtteid teest ja teejoomisest, mille peale ei ole ise tulnud. Usun samuti, et õigeid sõnu ei ole vahel võtta, kuid kui keedad teed, siis saad end koguda ja mõelda, mida öelda murtud hingele. Koht, kus sa kirjutad koristajast on minu vaieldamatu lemmik. Nõustun Liinaga, et näed välja nagu moodne Alice oma isiklikul Imedemaal. Kus sa ometi need võttepaigad võtad?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänan heade sõnade eest. See on pildistatud minu koduaias Nõmmel, kus suurema osa suvest elan. Märgilise tähtsusega on ka see pildil paremal olev kaardus õunapuu, mida mäletan sama kaua kui iseennast oma lapsepõlvekodus tatsumas.

      Delete
  3. Inglastel on alati teekann tulel, isegi politseile pakutakse teed. Vähemalt selline mulje jääb raamatutest ja filmidest. Kusjuures tee tegemine ongi rituaal, mis rahustab ennast ja teisi. Paned vee keema, võtad kannu ja soojendad seda, siis valid, millist teed täna juua ja kas vaja on suurt lohutuskruusi või elegantset portselaist teetassi. Teelehed kuuma kannu põhjas lõhnavad ja ootavad, millal vesi täpselt õige temperatuuri saavutab, enne kui neile peale valad. Kaks minutit tõmbamist ja juba saabki jumalate jooki välja valada. Kohvi joomine ei tekita kunagi selleist meeleolu ega tunnet.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle meeldib väljend: lohutuskruus. Võtan selle kasutusele.

      Delete
  4. ma olen suurem osa ajast siiski kohvijooja aga kui joon teed, siis peab see olema tummine, aromaatne ja maitsev...kõige suurem lemmik on Earl Grey ja selle suhtes olen väga pirtsakas.
    seni soetasin oma teevarusid Marks&Spencerist ja mu süda on lausa murtud, et see pood Eestis oma uksed sulges... õnneks elab õde Inglismaal ja kvaliteetse tee puudust ei pea ma siiski kartma :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh, ära räägi, see Marks&Spenceri lahkumine murdis ka minu südame. Seal oli imeine valik. Kuid avastasin Lätist ühe väga hea teefirma, mida leiab ka Eestist, kuid just neid konkreetseid teesid, mis on marjased ja mahlased, neid kahjuks meil ei ole. Selle teefirma nimi on Basilur ja mina jõin nädal jutti nende Strawberry & Rasberry teed. Ei mäleta, millal nii maitsvat teed sain. Teine lemmik on samuti Earl Gray ja sinna pisut piima peale. Ohh ...

      Delete
  5. Jõudsin ka hilinemisega nagu Märtsijänes Sinu elegantse (ilma jaburate külalisteta) teelauda :)
    Postituse esimest pilti nähes ja tekst veel lugemata, oli samuti esimene mõte Alice ja Imedemaa ja jabur teelaudkond. Pilk otsis Kübarseppa ja Unihiirt :)

    Oskad teest ja teemasinast kirjutada nii paeluvalt, et kuigi olen rohkem kohvisse kiindunud, otsisin välja teeserviisi ja lõin teekannu läikima. Teerituaal ise on juba elegantne ja rahustav tegevus ja tassike head teed sobib alati ja igas seltskonnas ja igaks elujuhtumiks :)

    ReplyDelete

Blogger Template Created by pipdig