Wednesday, February 3, 2016

Birthday Month: Behind The Scenes


Due to the Stellarium’s birthday month I browsed through tens of photo series Meisi has done with me and some of those photos definitely deserve their very own story. The summer before the last one I made a photo session on a hat I had lost even without noticing it myself. We decided to take photos on a street that was dug up because of the creation of the tramway track. Photos came out fun, so we decided to make another one.

Here comes the question: where does blogger change her clothes? I have often changed my clothes on the street. Of course my changing process doesn’t evolve getting absolutely naked. This time I slipped one dress over the other one and afterwards removed the bottom dress without the struggle. It may sound difficult, but I did manage. Last night I remembered about the shots that Meisi took of me while I was changing the dresses. I myself didn’t notice that it couple of cars and buses full of people passed by me while I was doing it. At the same time I am thinking that people in Estonia are so polite they seldom watch you with curiosity in their eyes. But true, photos are entertaining and deserve sharing. Although the dress change was pointless, because the last photo series never got to the readers eye. There was just something special missing, so it got its well deserved place in the shelf of the photo series. As long as the hat that I lost goes, I found it one year later and it turned out to be held more perfectly than I ever could have held it myself. The Girl Friday photoshoot The Paul Smith Hat Mystery is here.



Stellariumi sünnipäevakuu puhul vaatasin üle kümneid pildiseeriaid, mida fotograaf Meisi Volt on minust blogisse teinud ja mõned pildid väärivad omaette lugu. Üle-eelmisel suvel tegime pildiseeria kübarast, mille olin ära kaotanud nii, et ei pannud seda esialgu tähelegi. Valisime fotoseeria paigaks üles kaevatud tänava, kuhu rajati uut trammiteed. Fotod tulid meeleolukad ja otsustasime teha veel teisegi pildiseeria.

Siin tulebki mängu küsimus: kus vahetab blogija riideid? Mina olen sageli tänaval kleidi ära vahetanud ... Minu riiete vahetus näeb välja muidugi nii, et päris paljaks ma ennast ei võta. Tol soojal suvel tõmbasin ühele kleidile teise peale ja lõpuks libistasin alumise kleidi ära. Tundub päris keeruline, kuid kuidagi ma hakkama sain. Alles eile pilte läbi lapates meenusid mulle kaadrid, mida Meisi oli minust ja kleiditrikist teinud. Mul endal jäi toona vist märkamata tõik, et minust möödus ohtralt autosid ja päris mitu bussi, mis oli inimestest tulvil. Samas on Eesti inimesed nii viisakad, et nad ei vaata sind kunagi kuigi uudishimulikult. Kuid fotod väärivad jagamist, minu jaoks on nendes mingit lusti ja lõbu. Nagu mulle meenus, kihutasin ma pildistamispaika tõukerattaga ning hiljem kostitasime end koogi ja kohviga. Mis puutub kübarasse, mille ära kaotasin ja aasta hiljem kätte sain, siis kui üdini aus olla - seda oli hoitud paremini, kui mina seda eales oleksin teinud... Kes tahab selliseid kaadri taga tehtud fotolugusid veel, võib vabalt kommentaari kirja tulistada, mina siin nostalgitsen ja tuhnin piltides. Fotoseeriat, mis kandis nime "The Paul Smith Hat Mystery", näed siit.


PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

13 comments

  1. Võin julgelt öelda, et meil on ikka väga palju neid vahvaid seeriaid ja toredaid seiku!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, neid jagub. Veendusin taas, kui vaatasin läbi ka neid pildiseeriaid, mis blogisse ei jõudnudki :)

      Delete
  2. Sellised postitused on väga huvitavad. Mäletan selgelt, kuidas lugesin seda kadunud kübara postitust ja näha nüüd behind the scenes pilte on väga vahva. Mulle isegi meenus, et olin seda kübara-postitust lugedes oma ema juures maal ja ta tegi teises toas pannkooke :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Näed, blogi võib olla ka justkui ajamasin. Loed postitust ja meenub, kus sa olid ajal, mil seda esimest korda vaatasid.

      Delete
  3. Jah, ikka võiks kirjutada neid fotolugusid. Kas on ehk pildile õnnestunud ka püüda selliseid seiku, kus pildistamisel on tasakaal kadunud, midagi kukkunud käest/maha või koguni ära lennanud tuulega, aga selline hea emotsioon on ikkagi salvestatud? Hea, et kübarat hoiti ilusasti ja lõpuks koju tagasi sai :) Mul on üks selline kivi, mis pole kunagi päris kadunud olnud, kuid ikkagi kadunud. Olen otsinud võimalikud kotid ja taskud läbi, tulemus null. Mõtlen, et ju siis läks oma teed. Aga minu õnneks ilmub ta ikkagi juba otsitud kottidesse ja taskutesse tagasi, pool aastat hiljem. Saa siis nüüd aru...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Üks vahva kaader sellest, kuidas kübar minema lendas, on täitsa olemas. Otsin selle üles :)

      Delete
  4. Kaadritaguseid pilte on alati huvitav vaadata, nagu ka olustikupiltegi. Mullegi meeldib nö ajalugu koguda, ilusaid hetki salvestada ja endas kanda. Kui enamasti jõuavad lugejateni perfektseks viimistletud fotod, siis teinekord on väga põnev näha selliseid väikse vimkaga pilte, millel on oma lugu jutustada :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meie eelmise aasta parimad hetked jäid Meisiga kahtlemata Londonisse, kus sai palju tööd tehtud. Järgmine postitus viib meid loodetavasti just Londonisse.

      Delete
  5. Vahva lugemine :)
    Selline kinnilahtiümberriietumine on väga viktoriaanlik, hästi kombekas, et ei paljastuks :)
    Sinu kübara seiklus on meeles, meenub ka su lugemisprillide vahepealne ajutise kodu leidmine, kuni kohvikus ülisuperteenindusega toodi koos menüüga ka isiklikud mahaunustatud prillid :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Naljakas, ma olin ise oma lugemisprillide loo unustanud, kuid tänu Sinule see meenus! Aitäh :)

      Delete

Blogger Template Created by pipdig