Perfume Portrait: Stella McCartney POP

We all have memories, the good and the bad. There are those that teach us and those that give us a new direction. Those we prefer to forget, and those we hold dear. When I think about myself, then one of the most beautiful sections of memories is from my childhood. There was a lot of play, easiness, and dreaming.

When I sprayed Stella McCartney's new perfume POP, it opened a large, forgotten, section in me with childhood memories looking back at me. The first Mothers' Day, full of sunshine, that I remember - my father gives me flowers and asks me to take them to my mother. My little heart full of joy from that event... A large cone full of colourful machine ice cream that could have lasted until the next morning. A scented Barbie with a pink dress that I had long dreamed about and that made it to Estonia in a parcel one day. Was it the scent of the Barbie or the scent of my fulfilled dream? I also remember wandering around the strawberry field, and the joy from picking strawberries into my mouth. Could berries still be so sweet? And finally, falling asleep cuddled up with my mum and dad, and waking up next to them in the morning. The morning full of big and little plans when it seemed that a day lasts an eternity. Where did it all go? And how do those memories come back from just one spray of a perfume?

The perfume POP is described as a bright and unique scent that joins the bubbling flowery scent of tuberose with sandalwood. The tuberose is brighter, crisper, and shows its sunnier side. There's a good amount of cheer and temperament to balance the sandalwood. Maybe there's something in that combination of flower and wood notes that reminds me of the memories from childhood? Moments that make us rich. Oh yes... And of course, the bottle! Which little girl wouldn't like a pink bottle cap? Off the rec it should be said that you don't even need to be little to fall for the metallic pink cap that smartly hides the spray button. A perfume that awakens so many memories, is a find in itself. Is this chapter, this piece of writing, this bottle, and this moment something I will fondly remember later? Lying on my bed and writing these lines, having a large bowl of strawberries at an arm's reach as well as the perfume POP? I'd rather not think about what tomorrow is, today. Or what I'll feel some day. Let today last. It's POP to live today. Right?

Meil kõigil on mälestusi, nii häid kui veel paremaid. On neid, mis meid õpetavad ja neid, mis annavad meile uue suuna. Neid, mida eelistame unustada ja neid, mida peame kalliks. Kui mõtlen endast, siis üks ilusamaid mälestustesekstioone pärineb minu lapsepõlvest. Seal oli palju mängu, muretust ja unistamist.   

Kui pihustasin endale Stella McCartney uut parfüümi POP, avas see minus justkui suure, unustatud sektsioonukse, kust mulle vaatavad vastu erinevad mälestused lapsepõlvest. Näiteks esimene, päikesest tulvil emadepäev, mida nii hästi mäletan - isa annab mulle lilled ja palub need emale viia. Minu väike süda selle sündmuse puhul kloppimas ... Või suur vahvlitäis värvilist masinajäätist minu peos, mida vaadates tundub, et seda jätkub küll järgmise hommikuni. Roosa kleidiga lõhnav Barbie, millest olin teab kui kaua unistanud ja mis ühel päeval pakiga Eestisse jõudis. Kas see naeratav Barbie tõepoolest lõhnas või oli minu täitunud unistusel oma lõhn? Ja veel meenub mulle maasikapeenra vahel uitamine ja rõõm igast suhu pistetud magusast marjast. Kas nii magusaid marju enam leidubki? Ja lõpuks uinumine õhtul ema ja isa kaisus ning hommikune ärkaime nende vahel. Suuri ja väikseid plaane täis hommik, mil tundus, et päev kestab igaviku. Minu ema jahedad käed mu pruunidesse juustesse patsi punumas ... Minu esimesed roosaks lakitud küüned. Minu elevus, kui panin jalga oma ema kõrge kontsaga täpilised kingad. Kuhu see kõik kadus? Ja kuidas tulevad need hetked tagasi vaid ühest pihustusest?

Parfüümi POP kirjeldatakse kui kirgast ja unikaalset lõhna, mis ühendab tuberoosi pulbitseva lillearoomi sandlipuuga. Selles lõhnas on tuberoos kirkam, kargem ja näitab oma päikeselisemat külge. Lõhnas on peidus tugev annus erksust ja temperamenti, mida tasakaalustab sandlipuu. Võibolla on nendes lille- ja puidunootide koosluses midagi, mis meenutab mulle mälupilte lapsepõlvest? Hetki, mis teevad meid rikkaks. Ah jaa... Ja muidugi pudel! Millisele väikesele tüdrukule ei meeldiks see roosa kork? Saladuskatte all olgu öeldud, et selleks ei pea isegi väike olema, et kiinduda metallikroosasse korki, mis peidab endas nutikalt spray-nuppu. Parfüüm, mis äratab nii palju mälestusi, on leid omaette. Kas ühel päeval on seesama peatükk, seesama kirjatükk, seesama pudel, seesama pildiseeria ja seesama hetk midagi, mida ma helgusega meenutan? Pikutades voodis, kirjutades neid ridu, hoides käeulatudes suurt maasikavaagnat ja parfüümi POP. Ma parem ei mõtle täna sellele, mis on homme. Või mida ma kunagi tunnen. Las täna veel kestab. POP on elada tänases. Eks. Ah jaa... Milline on sinu selle suve lõhn? 

PHOTOS: Stella K. Wadowsky

Aitame Eki Hollandisse vahetusõpilaseks!

Jalas heleroosad kingad, põskedel õrn puna, mustad juuksed kergesse soengusse sätitud ja seljas lilleline kleit kõnnib ta aplausi saatel läbi Tallinna 21. Kooli saali. Süda küll peksab pisut kiiremini, kuid selg on sirge ja käepigistus direktoriga on tugev. Tema nimi on Eglyd Marion Hirv ja sellel aastal lõpetas ta oma klassist ainsana põhikooli puhtalt viitega. Kuid Eki, nii nagu sõbrad teda kutsuvad, mitte vaid ei tegutse suurelt, vaid unistab veelgi suuremalt. Täna on tema lugu sinu ees.

Ühel päeval leian ma oma e-mailist kirja. See on Eglydilt, kes on aastaid jälginud minu tööd ajakirjanikuna ja stsenaristina, ta on lugenud Stellariumit ja nüüd on ta võtnud julguse kokku ning räägib mulle oma unistusest. Nimelt kirjutab Eglyd, kuidas minust inspireerituna kirjutab ka tema oma väikest blogi Hirv Metsas, kirjatükke ja ühel päeval loodab ta minna ülikooli ajakirjandust õppima. Enne aga soovib Eglyd suunduda aastaks Hollandisse vahetusõpilaseks. Kui loen Eglydi kirja läbi, pean endaga pikalt aru ja leian lõpuks, et Stellarium on piisavalt küps selleks, et kirjutada üks teistmoodi postitus. Nagu ikka, jäävad paljud unistused raha taha pidama ja läbi oma blogi on mul võimalik Eglydit aidata.

Kuid enne lõplikku otsust saan Eglydiga paaril korral kokku, et maast ja ilmast rääkida. Kui jalutame Tallinna vanalinnas, räägib Eglyd, et tema meelest on lausa hädavajalik veeta vähemalt aasta välismaal õppides ja elades. "Vahetusaasta Hollandis paneb mind kindlasti heas mõttes proovile... Rebib mind välja armsast ja turvalisest mugavustsoonist, arendab ja avardab silmaringi, teeb minust lihtsalt parema inimese ja aitab vormida minust maailmakodanikku," räägib ta malbe naeratusega. Eglyd on üheksa aastat laulnud ETV Lasteekraani muusikastuudios ja kaks aastat ETV tütarlastekooris.

See on omamoodi juhus, et Eglyd otsib kõigist blogijatest välja just minu, kes ma olen vanematega lapsena mitmeid kordi Hollandis reisinud, seal suve veetnud ja Amsterdamis lilleturu kohal elanud. Kuulates Eglydit tunnen, et tema unistus ja minu mälestused Hollandist ühendavad meid. Ma näen Eglydis kedagi, kes saab realiseerida unistuse, millest meist paljud pole iial osanud isegi mõelda - vahetusaasta võõrsil. Toona olid ajad lihtsalt teised. Kuid nüüd, 16aastasena on Eglydil võimalik minna Hollandisse, õppida aastaga selgeks hollandi keel ja anda täiskäik oma unistuste suunas. Kui vanalinnas jalutame, räägin Eglydile, et Hollandis pole kodudel kardinaid ja kui õhtul eramute vahel jalutada, saab ka interjööre vaadates ideid, kuidas oma tuba sisustada. 

Eglyd on ise vahetusaasta nimel väga palju vaeva näinud. "Töötasin möödunud suvel ja teen seda ka sel suvel ning olen raha säästnud. Praeguseks olen omalt poolt vahetusaastasse panustanud poole summast. Klaas on juba pool täis, aga et juua, peab klaas täis olema, kas pole?" 

Nagu kirjutasin, erineb see lugu kõigist teistest Stellariumi postitustest, sest Eglydil on kindel plaan minna Hollandisse õppima, kuid kõigest 29 päeva enne, kui tema saatus otsustatakse, on tal 2000 € õpingute raha puudu. Vahetusaasta Hollandis maksab kokku 6300 €, pool aastat 3150 €, üks kuu 525 €, üks nädal 131,25 €. Kui räägin Eglydist oma praktilise meelega sõbrannale, ütleb ta, et võib ju sel suvel jätta ühe kingapaari ostmata, annetab oma raha hoopis Eglydile ja kingib talle vahetusaastast ühe nädala. Just minu sõbranna on see, kes annab mulle mõtte tutvustada Eglydit oma lugejaskonnale. Seega, kui sa tunned ise või tead mõnd sõpra, kes leiab võimaluse toetada tüdrukut, kes on teel oma unistuse poole, siis selleks puhuks on avatud eraldi arvelduskonto: MTÜ YFU Eesti Swedbank a/k EE042200221001141378 Selgituseks: "Eglyd Marion, vahetusaasta Hollandis". 

Ma tänan kõiki, kes mõtlevad kaasa, kes jagavad seda postitust oma sõpradega ja neid, kes teavad, et igast väikesest summast saab kord suur ja kui Eglyd saab oma raha kokku, on Holland tema ees valla! Stellarium peab Eglydile pöialt ja annab endast parima, et ta saaks oma heleroosades kingades teha võimalikult kõrge hüppe. Kui kõik läheb hästi, õnnestub tal juuli lõpus kohvrid pakkida ja sõita Tuuleveskite maale tudeerima. Hoiame talle kõik koos pöialt! Kui sul on sõpru või sa oled ise kuskil vahetusõpilasena elanud, jaga oma muljeid ja soovitusi Stellariumi kommentaariumis. 

x x x

This is a story about an Estonian girl who has a dream to go on an exchange year in the Netherlands. Eglyd has worked really hard to collect most the necessary money to go to the Netherlands, but she is missing 2000 eur of the 6300. So, she picked out Stellarium to try the power of blogs and the internet to see if the second half of the cost of her dream could get a little help. 

After meeting her and hearing her story, she made it to my heart with the purpose and hard work she is putting into her dream. A practical-minded friend of mine gave me the idea to write about Eglyd. I decided to do something I have not done before - endorse her on my blog. Why not help Eglyd make her dream come true in the end of July. Leaving that one pair of shoes in the shop equals one week of Egyd's exchange year in the Netherlands.   If there are readers outside of Estonia who feel like chipping in, please let me know in the comments and I will provide details for payments from abroad!

FOTOD: Meisi Volt & erakogu