Friday, January 16, 2015

Girl Friday: You Don't Remember Me?

The first 'Girl Friday' post of the year reminds me of a comical story that happened to me recently. I entered a lift with a man, who already smilingly said hi to me in front of the lift. I had no idea who he was, but I said hi back. Let's be honest - a little 'hi' doesn't hurt. When it was the two of us in the lift, the man started talking to me and asked: "You don't remember me?" 

If I'm honest, I'd woken up too early in the morning, and half of me was still asleep. But it's not the nicest to reply "Yes, that's right, I don't remember you." But I was apparently still tired enough to reply that I really didn't remember... The man didn't let this intimidate him, and he said I'd hitchhiked onto his car and I'd told him about my plans to become a journalist ... And then he added that he's kept an eye on my doings. I think this sentence woke me up quicker than morning coffee.


Actually this has happened before. A few years ago a man informed me unexpectedly at a bus stop that I'd hitchhiked to his car, but now he doesn't have one any more. I remember vaguely that those stories have happened more... I hitchhiked since the age of 15 for about 6-7 years straight. My friend lived out of town, and I could never be bothered to catch the bus. I normally waited for some more luxurious car (yes, I'm a total snob - why hitchike on a Ford Sierra when the next machine could be a Mercedes?). I hitchhiked and always got a ride. When I got out of the lift that morning, wishing happy new year, I thought that I've actually been lucky. I've hitchhiked from one town to another for seven year, in broad daylight, in the dark, in the summer, winter, and I've always been picked up by nice people. It has to be said I'd never let my daughter to hitchhike and I haven't done it for a long time myself. With this post I thank all of those who've offered me a ride, and I'll also take the chance to apologise to the strangers whom I've bored to death when talking about how I have to become a reporter... But not quite to death. Who knows whom I'll bump into in the lift tomorrow.

Outfit details: 

Dress: adidas
Shoes: ASOS
Watch: Marc By Marc Jacobs
Earrings: Pi-Ret Jewelry "Ruby On The Moon" (here)
Make up: Dior




Selle aasta esimene "Girl Friday" postitus meenutab mulle koomilist lugu, mis  hiljuti juhtus. Ma sisenesin lifti koos ühe härraga, kes mulle juba lifti ees naeratades tere ütles. Mul polnud kõige vähemat aimu, kes ta on, aga teretasin vastu. Olgem ausad - ega see tere ju tükki küljest võta. Kui olime kahekesi liftis, alutas mees vestlust. "Sa ei mäleta mind?" 

Kui aus olla, olin ma hommikul ärganud liiga vara ja pool minust veel vaikselt tukkus. Omamoodi ju päris ebameeldiv vastata: "Kuule jah, ma ei mäleta sind." Aga ma olin vist jätkuvalt nii unine, et vastasin: "Ma tõesti ei mäleta..." Mees ei lasknud end heidutada: "Sa hääletasid aastaid tagasi mu auto peale! Rääkisid, et tahad saada ajakirjanikuks ja igast plaane ... Ma olen ikka jälginud su tegemisi!" Ma arvan, et see lause äratas mind kiiremini, kui hommikune kohvi. Igast plaane? Taevas küll, mida kõike ma võisin võõrale kokku pudrutada?

Tegelikult on seda juhtunud ka varem. Paar aastat tagasi teatas üks härra samuti ootamatult bussipeatuses, et olin tema auto peale hääletanud, kuid nüüd tal autot enam pole. Ähmaselt meenub, et neid lugusid on mul juhtunud veel... Ma hääletasin alates 15 eluaastast vähemalt 6-7 aastat jutti. Mu sõbranna elas linnast väljas ja ma ei viitsinud iial bussiga koju sõita. Ootasin tavaliselt mõnd luksuslikumat masinat (jep, ma olen täielik snoob - milleks hääletada Ford Sierra peale, kui järgmine masin võib olla Mercedes?). Kui tol hommikul head uut aastat soovides liftist väljusin, mõtlesin, et tegelikult on mul vedanud. Ma olen seitse aastat hääletanud ühest linnast teise, valges ja pimedas, suvel ja talvel ning mind on kohale viinud alati sõbralikud inimesed. Olgu öeldud, et oma tütrel ei lubaks ma iial hääletada ja ise ei tee seda enam ammu. Selle postitusega tänan kõiki neid, kes mulle kunagi on küüti pakkunud ja ühtlasi vabandan kõigi mind sõidutanud võõraste ees, et rääksisin nad surnuks sellest, kuidas minust peab kunagi reporter saama ... Aga mitte päris surnuks. Kes teab, kellega ma homme liftis kokku põrkan?   



PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

26 comments

  1. Kust see kleit soetatud on? Ilus

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh. Selle kleidi andis mulle hea ja helde haldjas :)

      Delete
  2. Kehakujult pirn:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii võib juhtuda, kui palju pirne süüa. Eriti maitsevad mulle lambipirnid :)

      Delete
  3. Wau!
    See on nüüd küll minu lemmik pildiseeria!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu selle aasta esimene pildiseeria on samuti suur lemmik. Meil on fotograaf Meisiga saanud lumetormis tehtud pildid lemmikuks. Aitäh heade sõnade eest, Gloria.

      Delete
  4. Kannad kleidi ja kogu outfiti paremini välja kui Rihanna :) Ja kunagi kandis ka Madonna taolist kleiti, vist 90ndatel. Nii, et lausa särav klassika.
    Igatahes suur rõõm uut postitust lugeda :D

    Vahel tuleb elus ette kummalisi taaskohtumisi, mis viivad meid ajas tagasi ja panevad meenutama millest me kunagi unistasime, mida soovisime, millised olime :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See lugu meenutab mulle tõesti,et olen olnud täiesti lootusetud lobamokk. Ma ei hakkaks enam iial oma tulevikuplaane võõrale jagama. Hea, kui neid vaikselt endale sosistan.

      Delete
  5. Suurepärased pildid ja story sinna juurde. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, see stoori lõbustas ka mind :) Iseenesest võiks alustada uue rubriigiga "Kohtumine liftis", kuid tavaliselt ma varitsen võimalust, et üksi liftis sõita.

      Delete
  6. Replies
    1. Aitäh, Maarika. Anname Meisiga oma parima :) Uuel nädalal on uusi pildiseeriaid tulemas.

      Delete
  7. Kui ilus valge nahk! Kaunis, puhas ja väga-väga naiselik. Inspiratsioon.
    :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Egelt. Kui aus olla, mul olnud päris raske oma valge nahaga leppida. Kuid pilistamisel on valgel nahal omad eelised. Olen iseendaga leppimisest kirjutanud varem siin: http://www.stellarium.ee/2014/07/girl-friday-how-to-accept-yourself.html

      Delete
  8. Ühinen Egeltiga. Ilus helevalge nahk! Sellisest valgest nahast unistavad väga paljud. Liigne päevitus pole enam ammu moes, õnneks ka Eestis jääb grillkanu aina vähemaks. Loodan, et annad oma stiili ja olekuga paljudele eeskuju! Kes on meigi autor? xx Emily Viinist.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selle meigi olen teinud ise. Dioril tuleb jõulukollektsioonide käigus alati välja erakordselt ilusaid huulepulki. Eelmisel aastal võitis minu südame jõulukollektsiooni Diorific "Royal", mida soetasin endale ühe tagavaraks. Sel aastal tuli jõulukollektsioonis Diorific sarjas välja ilusaid huulepulki, milles on kaks tooni. Kõige täiuslikum minu jaoks on Passion Shock. Boonusena jääb pildil väga šikk.

      Delete
  9. Väga ilus photoshoot. Ma olen vaadanud mitu korda, et sa poseerid kingadega lumes. Kas Sul oma kingadest kahju ei ole :D Edu!

    http://alexandralovesbeauty.blogspot.com/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui aus olla, pole minu kingadega kunagi midagi pärast lumes poseerimist juhtunud. Pealegi... Need on ju vaid kingad :)

      Delete
  10. Ma kibelesin peale su postituse lõppu autot sooja panema, et sind peale võtta. :)

    Vähemalt minul kui autojuhil, on hea meel, kui kõrvalreisija suudab lõbustada, et ma jumala eest roolis magama ei jääks. Selle tõttu ma öösel pikki vahemaid ei sõidagi.

    Ma ei tea, mis on selles lumes, kahvatus nahas, blondides juustes ja punases, mis mulle tohutult peale hakkab. Ju siis on antud vaatepildis midagi Põhjamaist, mis mu hinges endiselt elab. 10 punkti fotosessioonile!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh, neil päevil ma räägin nii vähe, et kõik autojuhid jääksid magama. Tõsi, kuna ma panen alati endale kriminaalselt palju parfüümi peale, siis see ilmselt autojuhile uinutavalt ei mõju. Ja lisaks on mul komme näiteks taksos istudes oma hommikune meik lõpetada, see tähendab, et taksojuhid on alati elevil :)

      Delete
  11. See on nii tore, et nendele inimestele kustumatu mulje jätnud. Kohe näha, et see mulje on olnud positiivne ja ehtne näide sellest, et unistused saavadki teoks siis, kui need kõva häälega välja ütled.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh taevake, ilmselt jätsin neile mulje, kui lõputust lobamokast :D

      Delete
  12. Väga-väga meeldib outfit ja meik, alati kaunis oled ;)

    ReplyDelete
  13. Kui selle fotoseeria postitust esimest korda nägin, hingasin vaimustusest sügavalt sisse ja välja - kui naiselik, kui eriline ja kui vahva vindiga! See on lihtsalt vaimustav, kuidas oskad kõige ootamatumaid rõivastiile, ehteid, soenguid ja jumestust omavahel kütkestavateks tervikuteks kokku sobitada :) No ja muidugi täiuslikuks punktiks suure punase i peal on läbipaistva kontsaga hõbekingad!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suur punane I - kui vahva, sellist väljendit pole ma varem kuulnud! Kõlab uhkelt! Mulle tundus vahva alustada uut aastat "Girl Friday" rubriigis just maani kleidiga, millel on tegelikult oma kiiks juures. Adidas ja maani kleit - need kaks ei käi justkui kokku ning ometi ... olen sellesse pildiseeriasse ka ise sügavalt kiindunud.

      Delete

Blogger Template Created by pipdig