Friday, March 18, 2016

Girl Friday: Eden in Winter


When I cut myself a fringe, I got many comments that I wasn't quite the same with straight hair and without curls. If I'm not wrong, one lady even wrote that she doesn't visit Stellarium as often as she used to. As if the photos were taken and stories written by my curls instead of me. But those comments do have a point. One of my favourite bloggers recently cut her long red hair short and dyed them brunette. I was speechless, because where did the redhead go that I fell for and whose blog I followed daily?

Then I understood the comments I got. It's possible that I'm wrong, but it seems that there's a certain look your bloggers get used to, and when you change yourself too much, it's as if you're not the same any more. True, I didn't let the comments get me down and I enjoyed my fringe for a long time. What I didn't enjoy was the fact that I had to wash my hair every day. When I get curls, the hairdo stays for three days. So I decided to wave goodbye to my fringe a month ago, and I'm observing how it slowly gets longer now. One thing that didn't need its cut changed was the Kakas vintage mink. I wrote about the restoration of this coat in this story. So here's my renewed coat with a new slick lining. The fur is shining, it seems, more than my hair. The thanks for restoring this coat goes to Tallinna Karusnaha Meistrid (find them on Facebook here), and especially Ilona whom we immediately clicked with. Have a nice weekend, everyone!





Outfit details:

Coat: Kakas
Dress: H&M
Crossbody: Stuudio Nahk (here)
Shoes: Jeffrey Campbell
Watch: Tiffany & Co Atlas
Earrings: Pi-Ret Jewelry "Friida On The Moon"

Kui ma endale tuka lõikasin, sain päris mitmeid kommentaare, et sirgete juuste ja lokkidega pole ma ikka see, kes varem. Kui ma ei eksi, kirjutas üks eriti naksakas daam, et ta ei käigi enam Stellariumit nii sageli lugemas, kui varem. Justkui pilte klõpsiks ja neid väikesi tekstikesi koostaksid minu asemel minu lokid. Kuid nendel kommentaaridel on oma iva sees. Üks minu lemmikblogija lõikas hiljuti oma pikad punased juuksed lühikeseks ja värvis brünetiks. Ma olin täiesti sõnatu, sest kuhu kadus see punapea, kellesse ma kiindusin ja kelle blogi iga päev külastasin?

Siis sain aru ka nendest kommentaaridest, mis minu arvele laekusid. Võimalik, et ma eksin, kuid ilmselt on üks kindel look, millega sa harjud blogijaga ära ja kui ta end väga muutma kipub, pole sa enam justkui seesama. Tõsi, ma ei lasknud end lugejatest heidutada ja nautisin oma tukka pikka aega. Mida ma aga üldse ei nautinud, oli see, et juukseid tuli iga päev pesta. Kui olen endale lokid rullidega pähe keeranud, siis püsib soeng kolm päeva. Seega otsustasin kuu aega tagasi oma tukale lehvitada ja vaatan, kuidas ta vaikselt pikemaks sirgub. Kui üks, mille lõiget ma teps mitte muuta ei soovinud, oli minu Kakase vintage pärlnaaritsa kasukas. Kirjutasin paar päeva tagasi kasuka taastamisest pikemalt selles loos. Seega siin on minu taastatud kasukas, millel ka uus ja kelmikas vooder. Karv läigib täitsa ja tundub, et isegi rohkem, kui minu juuksed. Minu tänu selle kasuka taastamisel kuulub Tallinna Karusnaha Meistritele (nende Facebooki leiad siit) ja eriti Ilonale, kellega me leidsime kohe ühise keele ja meele. Soovin kõigile meeleolukat nädalavahetust!




PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:

Wednesday, March 16, 2016

The story of one fur coat


In the end of last year, I decided to start restoring my fur coats. Those who have been reading Stellarium for a while now, know about my passion for vintage. Naturally I have quite a few vintage fur coats in my wardrobe that I have managed to buy with a bit of good luck. However, some of them have got tired over time - some of them need a new lining, and I plan to completely change a few of the coats. As always, one of the fur coats is more special than the others, and I'm going to write a story about restoring it. 

It's a cream tone mink that I have mainly worn to receptions or theater. It was made in Boston, USA, and it's the creation of a well known coat master Mary J. Kakas. Family business Kakas is over 90 years old and I am happy to own one of their creations.

The owner of Tallinna Karusnaha Meistrid (Tallinn Fur Masters) Ilona Abdjullajeva was the one whom I took my coat to for having it restored. Ilona said good things about the coat and said it had been kept at the right temperature, which is about 6 degrees. If a fur coat is kept at a wrong temperature, it turns paper-like and gets easily ripped. Since a lot of fur coats have a stamp with the year it was made, I was very excited about whether I will find out the age of my coat when the lining of that coat was cut open. When Ilona had removed the lining, she read the coat like an open book. Every coat master leaves behind a long letter that can only be read by another master. Ilona said that the coat was made with great care and the seams are perfect, which is not always the case with fur coats from USA. But that mink was sewn perfectly. Also, the highest quality materials have been sued for the coat - cotton and silk. But what remained a secret? The year. It was nowhere to be found.



When the fur coat was taken apart, it had to be washed gently. It takes about two hours to hand wash a fur coat and then it dries for a whole 24 hours. Meanwhile, I picked out a new lining for the coat. A darker turquoise silk lining caught my attention. When I've had suits made, I've always picked a naughtier colour for the blazer, so why should a fur coat be any different? I wanted the original label with "Kakas, Boston, 93 Newbury Street" to stay. I also wanted to have more information about the coat for the future after restoring it. Keeping the next generations in mind, we added another label with the name of the coat master, Tallinn - where the coat was restored, and of course the year. In addition to that, we wrote my first name in the coat. This fur coat costs about 1200 - 1500 euros. This week's Girl Friday shows this coat in full bloom. It was an interesting road to walk for me. I am of the opinion that when you hold things with history, you need to keep and care for them well. So the coat can one day be worn by my daughter, and who knows where her path will take her. My mother wears my grandmother's coats, because she always kept them very well, and not long ago, my mother gave one of them to me. Things that have family history, and go from a mother to daughter and so on, are invaluable in my eyes.




Eelmise aasta lõpus võtsin nõuks, et hakkan vaikselt taastama oma kasukaid. Kes on Stellariumi pikaajalisem lugeja, teab minu kirge vintage`i vastu. Loomulikult on minu garderoobis päris mitu vintage kasukat, mida olen endale läbi hea õnne ostnud. Paraku on mõned ajaga väsinud - osadel vajab kulunud vooder vahetust või paar kasukat plaanin sootuks ümber disainida. Nagu ikka on üks kasukas kõigist teistest erilisem ja just selle taastamisest kirjutan väikese loo. 

Nimelt on tegemist kreemika pärlnaaritsaga, mida olen enamasti kandnud vastuvõttudel või teatris. See kasukas on õmmeldud Ameerikas, Bostonis ja tegemist on tuntud kasukate disaineri Mary J. Kakase loominguga. Perefirma Kakas on üle 90 aasta vana ja mul on hea meel omada nende loomingust üht hindamatut riideeset.

Tallinna Karusnaha Meistrite omanik Ilona Abdjullajeva oli see, kelle juurde viisin kasuka taastamiseks. Ilona kiitis kasuka välimust ja ütles, et seda on hoitud õigel temperatuuril, milleks on ca pluss 6 kraadi. Kui kasukat hoida valel temperatuuril (näiteks liiga kuivas ja sooja), muutub ta justkui paberiks, millele tekivad rebenenud kohad. Kuna paljudel karusnahkadel on tempel, mis aastal kasukas on tehtud, siis selle kasuka voodrit lahti lõigates ootasin suure elevusega, kas saan oma kasuka täpse vanuse teada. Kui Ilona oli kasukalt voodri eemaldanud, luges ta kasukat nagu raamatut. Iga kasukameister jätab endast maha pika kirja, mida oskab lugeda vaid teine kasukameister. Ilona ütles, et seda kasukat on tehtud suure hoolega ja õmblused on täiuslikud, mis pole alati Ameerikast tulnud kasukate käekiri. Kuid see pärlnaarits on õmmeldud perfektselt. Samuti on kasuka juures kasutatud vaid kõige kvaliteetsemaid kangaid - puuvilla ja siidi. Kuid mis jäi saladuseks? Aastaarv. Seda polnud kuskil.



Kui vooder oli eemaldatud, tuli kasukas õrnalt puhtaks pesta. Kasuka käsitsi pesu võtab aega umbes kaks tundi ja seejärel kuivab kasukas terve öö-päeva, vahel enamgi. Vahepeal valisin oma kasukale uue voodri. Minu pilku köitis tumedam türkiisi tooni siidist vooder. Kui olen endale lasknud ülikondi õmmelda, olen jakkidele valinud alati kelmikat tooni voodri, seega miks peaks kasukal olema teine saatus? Soovisin, et kasukale jääks kindlasti algne silt, kuhu on kirjutatud Kakas, Boston, 93 Newbury Street. Samas tahtsin, et pärast kasuka taastamist, oleks tuleviku tarvis selle kohta rohkem infot. Mõeldes järeltulevatele põlvedele, lisasime veel teisegi sildi, kus on kirjas kasukameistri nimi, linn Tallinn, kus kasukas korda tehtid ja loomulikult aastaarv. Lisaks tikiti voodrile minu eesnimi. Selline vintage kasuka hind jääb kasukameistri sõnul 1200-1500 euro vahele, seega tasub selliseid asju hoida, sest ajaga nende hind vaid kasvab. Selle nädala "Girl Friday" pildiseerias näeb kasukat tema täies ja uues hiilguses. 

Minu jaoks oli see põnev ja uus rada, mida läbi jalutada. Ma olen seda meelt, et kui sinu käes on ajalooga asjad, tuleb neid hästi hoida ja hooldada. Nii jõuab seesama kasukas kord minu tütre selga ja kes teab, kuhu tema teed edasi viivad. Näiteks minu ema kannab minu vanaema kasukaid, sest viimane hoidis neid alati väga hästi ja hiljuti kinkis ema mullegi ühe. Asjad, millel on oma perekonnalugu ja mis lähevad emalt tütrele ja sealt edasi, on minu silmis hindamatud. Kas teil on edaspidigi huvi selliseid postitusi lugeda? Võtan peagi jalad selga ja suundun taas üht vintage kostüümi ümber tegema. 


SHARE:

Sunday, March 13, 2016

Big Disappointment: Charlotte Tilbury Light Wonder


I've had a few occasional fits. For example, I once threw my phone at the wall after a heated phone call.After that I went to pick up the pieces and bought a new phone. I have become more rational with time. I don't throw things at the wall any more, but it doesn't mean I'm not tempted. I got tempted some time ago when I ordered Charlotte Tilbury's products.

Charlotte Tilbury is a world known makeup artist who created her own cosmetics brand in year 2013 99% of her products do not only promise a wonder, but also carry the name Wonder. If I'm honest, I always get cautious when that word comes into play. I like finding and discovering that a product is a miracle by myself, but the words 'wonder' and 'wonderful' make me alert.

This time I ordered Charlotte Tilbury's foundation Light Wonder (42.00 €), and the white walls of my home were lucky that my temperament has cooled down over the years. I've watched many videos by CT, how fantastically she praises her products, and indeed, she does have good thing,s but Light Wonder was a real disappointment for me. A big disappointment can only happen when expectations are high. For example, when I find a truly good product, and give it to my friend, I never tell them it was one of the best recent finds, because it jacks up the expectations. But it has to be said that mrs Tilbury has clearly oversold her product. I'm not a 17-year-old who gets her first foundation and isn't pleased with it. Having worked as a beauty editor for years, and kept this blog for already four years and tested products for it myself, I have never had anything this low quality on my table before.

Tilbury writes that her vision of this foundation is perfect coverage that's as light as the air. I agree with her. Nobody wants a thick layer of plaster to enter the room before us, but Charlotte Tilbury's foundation is selling air. Four months ago when I bought the product, I was so sure there's something wrong with my face, because it did not have any effect when applied. It's a product that's not suitable for porous skin. It just spins around pores, but I really don't need a foundation that dances tango on my skin. I need a foundation that keeps its promise and gives light coverage. I tested different light primers and still nothing. 

After that, I tested it on my classmates at the makeup school, who are always willing to try new products. Same story. It leaves a barely visible layer of makeup, but it's definitely no wonder. You would expect something when you've watched CT in video after a video about how this foundation leaves the skin lush and every woman will look WONDERFUL. Eventually I asked my young relative who has flawless skin, if I could test it on her, and it suited her. Indeed, she's at the age where she doesn't wear makeup. So I'll be smarter in the future - when I buy a foundation, I'll try it in the shop before. Has anyone tried CT products? Look forward to reading about your experiences! True, if I think about it, maybe I should had thrown the Charlotte Tilbury Light Wonder at the wall? It would have left a mark there.

* * *

Vahel harva on mind tabanud tõeline raevuhoog. Kord viskasin pärast kirglikku telefonikõne oma mobiili vastu seina. Seejärel korjasin tükid kokku, hingasin sügavalt sisse ja tundsin, kuidas läks kergemaks. Tõsi, ajaga olen ma muutunud ratsionaalsemaks. Ma ei viska enam asju vastu seina, kuid see ei tähenda, et mul poleks kiusatust. See kiusatus tabas mind mõni aeg tagasi, kui tellisin endale Charlotte Tilbury (ime)tooteid, millest üks tähendas minu jaoks absoluutset pettumust.

Charlotte Tilbury on maailmas tuntud jumestuskunstnik, kes lõi aastal 2013 oma kosmeetikasarja. 99 % tema toodetest mitte ainult ei luba imet, vaid ka kannavad nime Ime (Wonder). Kui aus olla, olen ma alati ettevaatlik, kui see sõna mängu tuleb. Mulle meeldib leida toode ja avastada ise, et see on tõeline ime, kuid paraku teevad sõnad ime ja imeline mind kohemaid valvsaks. Sedakorda tellisin endale CT jumestuskreemi Light Wonder (42.00 €) ja kui aus olla, vedas mu kodu valgetel seintel, et minu temperament on aastatega taltsamaks muutunud. Ma olen vaadanud mitmeid CT videosid, kui fantastiliselt ta oma tooteid kiidab ja nendega oma modellid veelgi kaunimaks teeb. Tõepoolest, tal on häid asju, kuid Light Wonder oli minu jaoks suur pettumus. Täielik pettumus saabki tulla vaid siis, kui ootused on suured. Näiteks, kui ma leian mõne tõeliselt hea ilutoote ja kingin selle sõbrannale, ei ütle ma kunagi, et see on minu meelest viimase aja parim leid, sest see kruvib ootused liiga kõrgeks. Kuid siinkohal on proua Tilbury oma tooteliini ise ilmselgelt üle kiitnud.

Ma ei ole 17aastane, kes saab oma elus kätte esimese või teise jumestuskreemi ja kirtsutab nina. Olles aastaid töötanud ilutoimetajana ja pidanud neli aastat blogi, mille tarvis olen samuti ilutooteid testinud, pean tunnistama, et midagi nii kehva pole minu lauale veel sattunud. Proua Tilbury kirjutab selle toote kohta, et tema nägemus jumestuskreemist on see, et täiuslik katvus on sama kerge kui õhk. Ma olen temaga nõus. Meist keegi ei soovi, et enne meid astub ruumi meie paks krohv meiki, millele me siis ise sujuvalt järgneme, kuid CT jumestuskreemi puhul müüb ta õhku. 

Neli kuud tagasi, kui ma selle toote ostsin, olin kindel, et mu nahal on midagi viga, sest ta ei jätnud näole kandes mitte mingit kerget efekti. Otsustasin siis, et ju on see toode, mis ei sobi suurepoorilisele nahale. Ta lihtsalt kuidagi keerleb ümber pooride, kuid ma tõesti ei vaja jumestuskreemi, mis mu nahal tangot tantsiks. Ma vajan jumestuskreemi, mis täidab lubadust ja annab selle lubatud õhulise katvuse. Ma testisin erinevaid kreeme ja isegi üht kerget primerit, kuid ikka ei midagi. Seejärel testisin ma seda oma meigikooli kaaslaste peal, kes on alati valmis erinevaid tooteid proovima. Sama lugu. Ta jätab nahale mingi aimatava korra jumestust, kuid imega ei ole päris kindlasti tegemist. 

Mingi väike ootus ju tekib, kui vaatad CT kümneid meigivideosid ja näed, kuidas see jumestuskreem teeb nahaga imesid ja kõik naised näevad välja IMELISED. Lõpuks küsisin oma noorelt, 11aastaselt sugulaselt, kellel on veatu nahk, kas ma võin tema peal seda toodet testida ja talle see sobis. See on ideaalne jumestuskreem lastele, kellel on nii ilus nahk, et nad ei vaja mitte mingil juhul jumestust. Minu jaoks on tegemist puhtalt raha raiskamisega, sest kerget katvust saab ka odavama raha eest. Seega olen edaspidi targem - kui ostan jumestuskreemi, proovin seda enne poes ja ei lange reklaami ohvriks. Samas on see jumestuskreemi toon pidevalt müüdud läbi nii poodides kui ka tema netilehel. Kas mul jäi midagi kahe silma vahele? Kas kellelgi on CT toodetega kokkupuuteid? Ootan huviga sinu muljeid. Tõsi, kui nüüd järele mõelda, siis võibolla tulnuks CT Light Wonder tõepoolest vastu seina visata? Sinna oleks ta vähemalt jälje jätnud.
SHARE:
Blogger Template Created by pipdig