Tuesday, February 7, 2012

All About My Mother. And Blog.

 It's often said that all reasons should be sought from childhood. Perhaps even my beauty blogging. One of the earliest memories from my childhood has exactly to do with makeup: my mum is sitting on her bed, she is wearing tight black jeans and she is putting lipstick on. Sun is gleaming through the window and the world seems like such a safe place.

When I stay in that memory for longer, I remember my mum's long curly blonde hair, and a concentrated look when she's applying lip pencil.  I was always so proud of my mum when I was a child. As well as now. She was a model for Siluet and she was the model for a face cream in one of the first TV adverts in Estonia. She looks like a mixture of Jayne Mansfield, herself, and Marilyn Monroe. Always made up. Always elegant. Always with good posture. I never saw her in some home garment. Always a nice dress. When mum unexpectedly visits me and finds me in pajamas or a dressing gown in the middle of the day, her look says it all. And for mum I am going to post a photo that proves looking good can happen also in a dressing gown (and wearing heavy makeup...).

. have another memory linked to makeup. I remember I always looked really pale and skinny as a child. When we had guests, my mum would put a bit of red on my cheeks because she was tired of questions along the line "Why is your daughter so sickly pale?" and "Does the child eat at all?" I remember vaguely the powdery smell of that lipstick and my mum's cold hands when she applied it on my cheeks.  But next to all that makeup stuff, my mum has always been a superb gardener. A faithful gardener. I lived in a private house as a child, and my mum spent her free time spring to autumn in the garden. Her gardens resemble the idyllic scenes in Midsomer Murders (needless to say, minus the corpses).  

With a baggage of memories like these, I couldn't write anything less than a blog related to beauty. But I'm not just going to write about beauty products, but everything else that I find beautiful. Blogging about it is all the more interesting because beauty lies in the eye of the beholder!


Räägitakse, et kõiki põhjuseid tuleb otsida lapsepõlvest. Võibolla ka minu isu pidada ilublogi. Üks esimesi mälestusi lapsepõlvest on mul seotud just meikimisega: minu ema istub magamistoa voodil, tal on jalas kitsad mustad teksad ja ta värvib huuli. Päike paistab aknast sisse ja maailm tundub nii turvaline. 

Kui ma selles mälestuses rohkem viibin, meenuvad mulle ema pikad blondid lokkis juuksed ja keskendunud ilme, kui ta huulele kontuurpliiatsiga joont tõmbab.

Ma olin lapsena oma ema üle nii uhke. Ja olen praegugi. Ta oli Silueti modell ja reklaamis ühes esimeses Eesti telereklaamis näokreemi. Ta on välimuselt Jayne Mansfieldi, iseenda ja Marilyn Monroe segu. Alati sätitud. Alati elegantne. Alati sirge seljaga. Ma ei näinud teda mitte kunagi koduses kitlis. Alati korralikus kleidis. Kui täna ema ootamatult mulle külla tuleb ning mind keset päeva pidžaamas või hommikumantlis eest leiab, siis ütleb ta pilk kõik. Ema jaoks postitan siia pildi, mis tõestab, et ka hommikumantlis (ja tugeva meigiga...) võib vahva välja näha.

Mul on veel teinegi mälestus, mis seotud just meikimisega. Mäletan, et nägin lapsena alati hirmus valge ja kõhn välja. Kui külalised tulid, pani ema mu põskedele õrnalt punakat tooni, sest ta oli väsinud küsimustest: "Miks on tütar haiglaselt valge?" ja "Kas laps üldse ei söö?"  Mul on ähmaselt meeles selle huulepulga puudrine lõhn ja minu ema jahedad käed, kui ta huulepulka mu põskedele pani.

Aga kogu selle meiginduse juures on mu ema olnud alati suurepärane aednik. Ustav aednik. Ma elasin lapsena eramajas ja mu ema veetis kevadest-sügiseni oma vaba aja aias. Tema loodud aiad meenutavad "Midsomeri Mõrvade" idüllilisi kaadreid (mõistagi ilma laipadeta).

Sellise mälestuste pagasiga ei saakski kirjutada midagi vähemat kui ilu teemadega seotud blogi. Aga ma ei plaani kirjutada mitte ainult ilutoodetest, vaid ka kõigest muust, mis on minu meelest ilus. Blogi pidamise teeb iseäranis huvitavaks see, et ilu on alati vaataja silmades!

SHARE:

9 comments

  1. Sinu ema on tõesti täpselt selline nagu kirjeldad! Ta sobinuks ideaalselt elama 50-60ndatel. Aga jumal tänatud, et elab kaasajal ja inspireerib niimoodi Sind ja teisigi end alati sättima!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh. Sa oskad alati nii ilusti öelda.

      Delete
  2. Väga armas ja südamlik postitus.. pani mind kohe mu ema igatsema. Lähen talle nüüd lähipäevil külla :)

    ReplyDelete
  3. "Ainult ilma laipadeta..." Ahh, Stella, ma mäletan, et kui seda postitust esimest korda lugesin, püüdsin ma meenutada, milline oli minu esimene kogemus meigiga ja pettusin siis, et see polnud nii romantiliselt filmilik, nagu sinul. Aga mul on hea meel, et ühel väikesel (praegu veel) karate-tüdrukul see tõenäoliselt just selline on. :)

    ReplyDelete
  4. Palju-palju õnne sel ilusal ning tähendusrikkal hetkel! Aitäh, et oma õrnu ja sooje meeleolupeegeldusi emast meiega jagad :)

    ReplyDelete
  5. Ehhh.. :) Tead, mis on põnev, minu jaoks on just ja ainult Sinu ema olnud näiteks meie aja tõelisest daamist. Ma ei tea kedagi teist sellist. Alati sätitud, alati elegantne, veatu ja see aura tema ümber... justnagu tuleks ta mingist muust maailmast ja reaalsusest. Ja Sinu isaga koos, kes ema olemust veel omakorda veetlevalt toetas, sai kokku midagi väga erilist ja ilusat. Ma arvasin kaua, et see tundus mulle nii vaid läbi lapse silmade, aga kui ma neid kord koos juba suure inimesena taas nägin, siis oli see tunne minus täpselt sama elav ja õige.

    ReplyDelete
  6. Then everything is clear from whom you inherited the beauty and love of cosmetics. Your mother has impeccable taste and sense of beauty. I looked at almost all series Midsomer Murders and landscaped gardens in the series are really amazing. :) greeting

    ReplyDelete
  7. ..sealt need head geenid pärinevadki:)

    ReplyDelete
  8. Minu ema pole end kunagi eriti meikinud. Ja päevadel, kui läheme teatrisse, siis kõlab alati: "Tee mind nüüd ilusaks! Joonista mulle silmad pähe ja vaata kulmud üle :)!Kas sa tegid ikka nii nagu endal? Kasutasid ikka sama tooni?..." Ja kui tahaks jäädvustada neid toredaid hetki armsaks fotoks... manatakse ette madonnalik ilme ning kohe kõlab ka" Kas ma jään ikka pildile normaalselt?"
    Ja minu ema on just selline soe ja armas inimene, et meik ei olegi oluline. Ju talle on antud seda sära juba kõrgemalt kaasa :)
    Samas on vahva vaadata neid naisi, kes näevad alati välja justkui fotosessioonilt tulnud: veatu meik, moekas soeng, omapärased riided.

    Armas kirjutis :) Ehedad emotsioonid ja suurepärane oskus kirjutada nii, et lugejas juba teinekord unustatud mälestused üles kerkiks.

    ReplyDelete

Blogger Template Created by pipdig