Juba homme algab sügis. Selleks puhuks teen septembri jooksul väikese ülevaate asjadest, mida suvel enda jaoks avastasin ja ilma milleta enam järgmist suve ette ei kujutaks. Seega ole valmis väikesteks järjepostitusteks, kus kirjutan nii aksessuaaridest, jalanõudest kui ka ilutoodetest, mis minu suvele mugavust tõid ja värvi andsid.
Juunis ilmus meie koju väga efektne meeste kaabu. Otsekui filmist. Kuivõrd kõik meie pereliikmed on suured taaskasutuse austajad, siis ei tea kunagi, millise aarde keegi kuskilt koju toob. Mina leidsin ühel heal päeval meie esiku riiulilt meeste kaabu ja see oli armastus esimesest silmapilgust. Me saime kohe sõpradeks ja peagi avastasin, et kaabu on eriti mugav palavate ilmadega.
Peagi soetasin endale juurde samalaadse naiste õlgkübara, mida saab paelaga korrigeerida ja tuuliste ilmadega olin selle valiku üle eriti tänulik. See kübar kaunistas mind ka NÕBERU Stockholm peol, kus ta komplimenteeris nii minu kleiti kui ehteid ning see on blogipostituse avakaader.
Kui augustis aiapeol ilma kübarata lõunasööki nautisin, avastasin äkki, kuidas päike kukalt kuumutas ja läksin kohe tuppa kübarat otsima. Pole ime, et mu juuksed on selle suve lõpuks tunduvalt tervemad kui eelmistel aastatel, mil ma pole kübaraid nii pühendunult kandnud.
Juuksed said soengutest puhata
Lisaks ei pidanud ma soengute peale aega raiskama, vaid panin kübara pähe ja olingi valmis minema kuhu tahes. Seda enam, et polnud kleiti või kimonot, millega kübar poleks sobinud. Nüüd ongi vist aeg oma õlgkübar järgmist suve ootama panna ja võtan välja sellesama meeste kaabu, mida saab veel ehk enne vihmast sügist kanda. Kõnealust meeste kaabut näed kahel viimasel kaadril, tegemist on firmaga Stamion Accessories, mis toodab täiuslikke taieseid. Tegime need fotod täna, Rohuneeme rannas, sest ilm oli sedavõrd suurepärane, et lausa kiskus mere äärde piknikku pidama.
Kõige lõbusam seik juhtus Viljandis aga minu õlgkübaraga, kui see rippus mul parasjagu kauboi kombel selja peal ja asusime üht videot filmima. Üks härra jalutas perega minust mööda ning arvates, et ma olen Viljandit väisav turist, mainis valjult: “See siin on vist USA-st. Pildistab ja puha! Turistide värk ...”
Selge, et kui kellegi on selline kübar, ei saa ta olla kuskilt mujalt, kui kauge külaline Ameerikast.
Igatahes tegid need kaks taiest minu elu sel suvel tuhat korda kergemaks ja ükski järgmine suvi ei möödu mul nii, et lahkun kodust ilma kübarata.
No comments
Post a Comment