Thursday, December 22, 2016

Perfume Portrait: Boss The Scent for Her


Boss The Scent for her is a story of a perfume worth highlighting this year. When I'm writing perfume portraits for Stellarium, I've usually first opened the window and thrown out the story that is created around the scent by those who created it. There are exceptions where the story is captivating, but mostly I've carved my own personal modern fairy tale when writing about perfumes. But Boss The Scent for her is one of those that immediately inspired me to create a photo series.

The cap of the Boss The Scent for her bottle is a lonely cufflink of a man, and this scent tells a story of a woman that collects cufflinks. When I heard the story, another story started unravelling in my head. First I thought about what kind of a woman it could be that collects men's cufflinks. A crazy redhead? A bold brunette? A sexy sateen? Why not a gentle blonde? Today's superstars don't inspire me much. When I think about real women with a glamorous life and a big destiny, I always end up in Hollywood's golden era. And when I was already there in my thoughts, I remembered a photo series of Marilyn Monroe who was once photographed in a bed between white sheets. Remembering Marilyn's numerous romances, starting with Marlon Brando, finishing with Frank Sinatra, or thinking about her marriages instead with baseball player Joe DiMaggio or writer Arthur Miller... then who else could be the woman who collects men's cufflinks? Of course Marilyn.



Boss The Scent for her has intriguing top notes that match Marilyn perfectly - there's sweet peach and familiar freesia - the task of those two is to attract attention and spark interest. There's charming osmanthus flower at the heart of the scent and it should cover the one who wears the perfume as well as their companion with the powerful seductive veil of a temptation. In the base notes, there is cacao with its candid power to captivate any man for eternity... Well, it's a different question whether a woman who collects men's cufflinks, prefers one eternally captivated man? But why not keep those close in a way whose cufflinks have already quietly been put into a box? This year's last Perfume Portrait photo series is devoted to Boss The Scent for her, and to the unforgettable Marilyn Monroe. Knowing that actors use scents when creating characters, I thought about Marilyn's unfinished film 'Something's Got to Give'. It was her last film that never got finalised. Years ago, 'Something's Got to Give' was put together with as little as there was of it... And it was wonderfully funny, dignified sexy... The one that brings a spark to your eye and makes you laugh from the bottom of your heart. I'm more than certain that if Boss The Scent for her had been created in 1963, Marilyn would have worn this perfume on her desirable body.




BOSS "The Scent for Her" on lõhnalugu, mis väärib sel aastal kõige enam esile toomist. Luues Stellariumile erinevaid parfüümi portreesid, olen tavaliselt esimese asjana avanud akna ja visanud sealt välja lõhnaloojate produtseeritud jutu. Leidub ka erandeid, kus lugu on olnud tõesti köitev, kuid enamasti olen parfüümist kirjutades voolinud isikliku moodsa meloodiaga muinasjutu. Kuid parfüüm BOSS "The Scent for Her" koos oma looga on üks neid, mis inspireeris mind kohe pildiseeriat looma. 

Nimelt on BOSS "The Scent for Her" lõhnapudeli korgiks mehe üksik mansetinööp ja see lõhn räägib loo naisest, kes kogub meeste mansetinööpe. Kuuldes seda lugu, hakkas minu peas omakorda üks lugu hargnema. Esmalt mõtlesin, milline võiks olla see naine, kes kogub meeste mansetinööpe? Pöörane punapea? Bravuurikas brünett? Seksikas šatään? Miks mitte leebe blondiin? Tänapäeva superstaarid ei inspireeri mind. Kui ma mõtlen tõelistele superstaaridele, keda saadavad suur saatus ja glamuurne salapära, jõuan alati Hollywoodi kuldajastusse. Nii ka seda pildiseeriat luues. Ja kui ma olin juba mõtetes Hollywoodi kuldajastus, meenus mulle pildiseeria Marilyn Monroest, keda pildistati kord voodis, valgete linade vahel. Meenutades Marilyni arvukaid romansse alates Marlon Brandost lõpetades Frank Sinatraga. Või pidades silmas tema abielusid pesapallur Joe DiMaggioga või kirjanik Arthur Milleriga... Siis kes võiks paremini sobida just selleks naiseks, kes kogub meeste mansetinööpe? Ikka Marilyn. Kes muu?



BOSS "The Scent for Her" parfüümis on Marilyniga ideaalselt sobivad intrigeerivad tipunoodid: lõhnas on mesine virsik ja familiaarine freesia - nende kahe ülesanne on paeluda tähelepanu ja äratada huvi. Lõhna südames on kütkestav osmantuseõis, mis peaks nii parfüümi kandja kui tema kaaslase võrgutava ahvatluse looriga varjutama. Põhjanootides peidab end röstitud kakao, mille varjatud võimukus peaks mehe igaveseks kütkestama... Noo, iseküsimus on, kas naine, kes kogub meeste mansetinööpe, eelistab tõesti vaid üht, igavesti kütkestatud meest? Kuid miks mitte hoida omal kombel enda lähedal kõiki neid, kelle mansetinööbid on juba vaikselt karpi pistetud? 



Selle aasta viimane parfüümi portree pildiseeria on pühendatud BOSS "The Scent for Her" lõhnale ja unustamatule Marilyn Monroele. Teades, et näitlejad kasutavad oma tegelaskuju loomisel parfüüme, mõtlesin Marilyni lõpetamata linateosele "Something Got to Give". Just see jäi tema viimaseks filmiks, mis mitte kunagi valmis ei saanud. Aastaid tagasi lõigati "Something Got to Give" siiski kokku - täpselt nii palju, kui seda oli... Ja see oli võrratult vaimukas, sulnilt seksikas ja tulvil kõike seda, mida tänapäeval enam mitte ühestki komöödiast ei leia ... Selline, mis paneb silmad särama ja ajab südamest naerma. Ma olen enam kui veendunud, et kui BOSS "The Scent for Her" oleks loodud aastal 1963, oleks Marilyn just seda parfüümi oma ihaldusväärsele kehale piserdanud. Mis on sinu selle aasta parfüüm? Jäta oma kommentaar Stellariumi kommentaariumisse, jaga seda postitust oma Facebookis ja võida endale 5.jaanuaril Hugo Bossi parfüüm.

Tähelepanu! Mäng on lõppenud. Sel korral läks võit Anna Kasklale, kes tegi tabava märkuse postitusest puuduva JFK kohta. Need, kes täna ei võitnud, ärge laske pead norgu, sest juba kümne päeva pärast loosime välja Serge Lutensi lõhna Baptême du Feu (hind: 125 eur). Loe lähemalt siit.




PHOTOS: Tiina Annamaa
SHARE:

Tuesday, December 20, 2016

Finding Time Under the Weather


A week ago my daughter fell ill. High fever, a cough and a runny nose - the whole package. When you're nursing a little ill creature at home, the chances of catching something yourself are quite high. I found myself bedridden three days later with a terrible headache and a cough. Luckily I had managed to finish almost all the work, and those that were still on the list, could easily be postponed.   

I still didn't get peace that we managed to get ill on Christmas month when there's so much to do. But yesterday, when everyone had fallen asleep, I thought that this December will be a special memory for this one week we were ill together. What did we do? We talked and talked and talked. We were poorly, because coughs are nasty and a runny nose is quite exhausting... But the unpleasantries aside, we were looking at Christmas commercials throughout the years, ordered food from our favourite restaurant. Then we talked again - about things on our mind in places where we don't always have time to look on a daily basis. One day we emptied the licorice Christmas calendar in an hour (luckily there's more of them this year).


On another day, our favourite Christmas film was playing on the background - Poirot's Christmas, and when we got tired, we napped. Last week it was getting dark already at 4 pm, but it didn't matter much when you're ill in bed anyway, and the quietly crackling fireplace gave warmth. Warm tea or chocolate were our company. Like that you'll feel like everything is actually fine. Last night, when everyone was asleep, I thought about how we're always in a rush. There's always something to do. 


But when you get ill, you finally have time. So this past week wasn't all that bad, because we got to talk with my daughter more than usually. We got to laugh more than usually. We got to tell stories that will have a significance for us later on as well. Time stood still and we could be in our pyjamas all day, bath robe on top of that. It's said that bad things also have a silver lining. So, December will be remembered as a time we got to spend full days together. Like back in the day when my daughter was still in kindergarten and I left her home sometimes as I pleased. Sometimes a little virus can be a gift. Depends from which perspective we decide to look at things. Here's a couple of my most favourite Christmas ads. Which ones are your favourites?


Nädalapäevad tagasi jäi mu tütar haigeks. Kõrge palavik, köha ja nohu - kogu komplekt. Kui sa põetad väikest tatistavat olendit, siis paraku on üsna suur tõenäosus, et jääd ka ise haigeks. Mina leidsin end kolm päeva hiljem samuti hirmsa peavalu ja köhaga voodist. Õnneks olin ma jõudnud peaaegu kõik tööd ära teha ja need, mis vajasid veel tegemist, sain südame rahuga edasi lükata.

Ikkagi ei andnud mulle kuidagi rahu, et just jõulukuul, kui on nii palju tegemist, õnnestus mul haigeks jääda. Kuid eile, kui kõik olid magama jäänud, mõtlesin, et see detsember jääb erilisena just meelde selle ühe nädala tõttu, kui me koos haiged olime. Mida me tegime? Me rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Ja olime koos pisut haledad, sest köha on tõesti vastik ja nohu võtab üsna läbi... Kuid kui need ebameeldivused välja arvata, siis vaatasime koos erinevate aastate jõulureklaame, tellisime oma lemmikrestoranist toitu. Ja siis me rääkisime jälle - asjadest, mis südamel sügaval ja kuhu igal päeval vaadata ei jõua. Ühel päeval sõime Lagritsa jõulukalendri tunni ajaga lagedaks (õnneks on meil sel aastal mitu advendikalendrit). Teisel päeval mängis meil terve päev tasutaks meie lemmikjõulufilm Poirot "Jõulud" ja kui ära väsisime, siis tegime uinaku. 


Jätkuvalt läheb juba kell neli pimedaks, kuid see ei läinud meile haigena suurt korda, kui oled nagunii voodis ning vaikselt praksuv kamin kingib valgust ja soojust. Lisaks pakkusid meile seltsi soe tee või kakao. Nii tunned, et tegelikult on kõik hästi. Eile õhtul, kui kõik magasid, mõtlesin sellele, kuidas kogu aeg on kiire. Kogu aeg on tegemist. Kuid, kui haigeks jääd, siis on lõpuks aega. Seega polnud eelmine nädal sugugi kuigi halb, sest saime lapsega rääkida rohkem, kui tavaliselt. Me saime naerda rohkem kui tavaliselt. Saime vesta lugusid, millel on edaspidi meie jaoks oma tähendus. Aeg seisis ja me võisime terve päeva olla pidžaamas, mida kroonis soe hommikumantel. 

Öeldakse, et pole halba ilma heata. Seega jääb see detsember mulle meelde hoopis kui aeg, mil meil oli vahva terved päevad koos olla. Nagu vanasti, kui mu tütar käis veel lasteaias ja ma jätsin ta vahel oma suva järgi koju. Vahel võib väike viirus olla hoopis kingitus. Iseasi, millisest vaatevinklist me asju vaatame. Ilusat teisipäeva kõigile! Jagan ka paari lemmikuimat jõulureklaami, mis meile silmad jäid.


SHARE:
Blogger Template Created by pipdig