Saturday, January 9, 2016

Warm salad with figs and breaded cheese


I don't get tired of praising figs. It's never happened that when I stumble upon figs in the shop, I'd leave without them. Last time in Prima was no exception when I found some Turkish figs and an uncontrollable force made me collect a bag full of soft violet figs into my shopping trolley. They're in season for a moment, and it should be taken in fully. The crunchy fruit with the sweet taste and honey-like juice is crazy good.

Figs go ideally with cheese. It can be served on a cheese platter just cut into pieces, but I like figs that have quickly gone through the oven, where the sweet juice seeps out and when you drizzle honey on top, it creates a sweet-sour sauce. It's so good.  

Being inspired by figs, I tried to pair them with halloumi cheese which is ideal for grilling and frying. Playing with the texture, I breaded the halloumi cheese in panko that stays crispy and fluffy. Panko is something that should definitely be discovered, because compared to simple breadcrumbs, the crust is a lot crispier. Altogether I got a nice warm salad where different textures come into play. Crunchy honey-like fig with a crispy-coated cheese with a soft filling, hearty nuts on top. You can serve this salad on a green bed of salad leaves, if you wish.

What's needed?
  
4-5 figs, halved  olive oil  
a bit of honey  
150g halloumi or some other cheese, cut into cubes  
1 smaller egg, beaten  ca 1-1,5 dl panko breading  
oil for frying  
unsalted pistachios or walnuts (e.g. from Germund's selection), 
chopped  black or white sesame seeds

How to prepare?  

Place the fig halves, cut side up, on an oven plate, drizzle with olive oil and honey, grind a little black pepper on top and cook at 200 degrees for about 10 minutes. Take out of the oven and drizzle with the juice that's on the oven plate. Cover the cheese in the beaten egg and then in the panko breading, then fry in hot oil from both sides until golden. Lift onto kitchen paper. Set the oven warm figs on a plate, alternating with the fried halloumi. Sprinkle chopped nuts and sesame seeds on top, drizzle with the syroupy sauce that's emitted while cooking the figs. If you wish, you can add more honey or lemon juice. Serve immediately.

Explore Tuuli Mathisen's other recipes in her wonderful blog "Ise tehtud, hästi tehtud".


Ma ei väsi ülistamast viigimarju. Ei möödu ühtegi korda, kui satuksin poes viigimarjadele peale ja ilma nendeta väljuksin. Ka viimane kord ei olnud erand ja kui Prismas Türgi viigimarjadele sattusin, käivitus kohe kontrollimatu jõud, mis mu kärusse kotitäie violetseid ja pehmeid marju poetas. Vaid korraks on see hooaeg ja hetkel tasub nautida. Viigimarjade krõmpsuv vili oma magusa maitse ja mesise mahlaga on tõeliselt hullutav.

Viigimari sobib imehästi juustudega. Teda võib serveerida juustuvaagnal lihtsalt sektoritena, aga mulle meeldivad viigimarjad kergelt ahjust läbilastuna, kus magus mahl veidi välja imbub ja siis mett peale niristades roosaka ja magushapu kastme moodustab. See on nii hea Saades innustust viigimarjadest, proovisin seekord viigimarju sobitada halloumi juustuga, mis on ideaalne juust grillimiseks ja praadimiseks. 

Mängides tekstuuridega, paneerisin seekord halloumi juustu panko paneeringus, mis jääb hästi krõbe ja kohev. Panko paneering on midagi sellist, mida tasub kindlasti avastada, sest võrreldes näiteks meie riivsaiaga jääb pankoga paneerides paneering palju krõbedam. Kokku sai mõnus soe salat, kus hakkavad mängima just erinevad tekstuurid. Krõmpsuv ja mesine viigimari, krõbeda kattega ja pehme sisuga juust, tummised pähklid veel lisaks. Soovi korral võib sellist salatit ka rohelisel salatipadjal serveerida.

Mida sa vajad?

4-5 viigimarja, poolitatuna oliiviõli veidi mett 
150 g halloumi või muud juustu, kuubikuteks lõigatuna 
1 väiksem muna, lahtiklopituna 
ca 1-1,5 dl panko paneeringut  
õli praadimiseks 
soolamata pistaatsiapähkleid või Kreeka pähkleid (nt Germundi valikust), 
hakituna musti või valgeid seesamiseemneid

Kuidas valmistada?

Aseta viigimarjapoolikud lõikepind ülespoole ahjuplaadile, nirista üle oliiviõliga ja meega, jahvata peale veidi musta pipart ning küpseta 200 kraadi juures umbes 10 minutit, Tõsta ahjust ja nirista üle pannile valgunud kastmega. Keeruta juustu lahtiklopitud munas ja siis panko paneeringus ning prae siis kuumas õlis mõlemalt poolt kuldseks. Tõsta majapidamispaberile nõrguma. Salati jaoks säti taldrikule ahjusoojad viigimarjad vaheldumisi praetud halloumiga. Puista peale hakitud pähklid ja seesamiseemned, nirista üle viigimarjade küpsemisel eraldunud siirupise kastmega. Soovi korral lisa veel täiendavalt mett või sidrunimahla. Serveeri kohe.

Vaata Tuuli Mathiseni teisi retsepte tema võrratust blogist "Ise tehtud, hästi tehtud", mille leiad SIIT.
SHARE:

Thursday, January 7, 2016

The Bag Whisperer: Made In Estonia



Say hello to the new section in Stellarium - The Bag Whisperer that will be wholeheartedly devoted to bags.If you're one of those whose weak spot is handbags of all sizes and you feel like there's never too much of them, you're in the right blog! This time I've gathered handbags from three Estonian designers. I think it's an excellent chance to introduce good Estonian products to the readers.

This time I picked out three Estonian brands that I warmly recommend and that I have various masterpieces from their collections myself. With Kadri Kruus, for example, we created a handbag named 'Stellarium' together. Unfortunately it's not on sale any more, but you can find bags to cater for absolutely all tastes from Kadri Kuus's site. This summer, I wore Kadri Kruus's bag 'Anna Green' the most - it can be worn as a crossbody or a charming clutch. You can find two 'Anna' bags in my collage. People with practical minds will find bags such as 'Macy Black' and 'Otto' from Kadri's creations. 

Another designer I'm introducing today, is a dame from Tartu named Tiina Andron. I have two beauties from her collection. I don't have the heart to wear one, because it also works as an accessory on a shelf in the living room, and the other one has travelled a lot with me. Tiina's bag 'Gold Mini' has been a real hit abroad. I was constantly asked who the author of the bag is and where it could be bought. It seems I should have taken the name cards of the bag designer with me. 

There's something about the bags by Stuudio Nahk that makes me hide them from my daughter. When I was in the kitchen one day, busy filling a duck with plums, my daughter seized the opportunity and appeared in the kitchen with my pony leather rucksack. She conjured up the cutest face in the world and asked if she could wear the bag to school the next day. I told her resolutely: "No chance, I even don't have the heart to wear it myself!" This didn't stop her from asking about the Stuudio Nahk bag 'Lola' some time later: "Can I take it to the cinema?" The answer was... no! Indeed - there are bags that are made for both mothers and daughters. Which one of the bags do you like from the selection?





10-15. Stuudio Nahk

Ütle tere Stellariumi uuele rubriigile "The Bag Whisperer", mis keskendub jäägitult (käe)kottidele. Kui sina oled see, kelle nõrkuseks on suured ja väikesed, lihtsad ja trikiga, ainulaadsed ja nipiga käekotid ning sul on tunne, et neid pole iial liiga palju, siis sa oled õiges blogis! Sel korral olen kogunud kokku kolme Eesti disaineri käekotid. Stellariumisse tuleb iga päevaga juurde aina enam rahvusvahelisi lugejaid ja seega kasutan hiilgavat võimalust tutvustada oma lugejatele Eesti toodangut.

Sel korral valisin välja kolm Eesti brändi, mida hindan kõrgelt, sest mul on endal nende kollektsioonidest erinevaid taieseid. Näiteks Kadri Kruusiga tegime kaks aastat tagasi koostöös käekoti nimega Stellarium. Kahjuks pole see täna enam müügil, kuid Kadri Kruusi lehelt leiab absoluutselt igale maitsele käekotte. Sel suvel kandsin ma kõige enam Kadri Kruusi loodud nutikotti "Anna Green", mida saab kanda nii crossbodyna kui ka võluva teatrikotina. Kaks Anna nimelist kotti on ka minu kollaažis. Otseloomulikult leiavad praktilise meelega inimesed Kadri loomingu seast endale selliseid käekotte nagu "Macy Black" ja "Otto". 

Teine, kelle disaini täna tutvustan, on Tartu daam nimega Tiina Andron. Tema loomingust on mul kaks iludust. Ühte ei raatsi ma kanda, sest see sobib ka aksessuaarina elutoa riiulile, kuid teisega olen palju ringi reisinud. Välismaal reisides on Tiina käekott "Gold Mini" olnud totaalne hitt. Aina päriti, kes on koti autor ja kust seda osta saab? Mulle tundus, et ma oleks pidanud võtma Tiina nimekaardid kaasa ja neid lahkelt paremale ning vasakule jagama. Muide, sama juhtus Pohjanheimo mantliga Londonis, kus see sai nii palju komplimente, et ma oleks pidanud hakkama tema nimekaarte kiitjatele andma.

Stuudio Nahk käekottides on midagi, mis sunnib mind neid oma tütre eest peitma. Kui ma olin ühel päeval köögis parti ploomidega täitmas, kasutas mu tütar juhust ja saabus kööki minu poninahast seljakotiga, mis kannab nime Jo. Ta manas ette maailma kõige nunnuma näo ja küsis: "Kas ma tohin sellega homme kooli minna?" Vastasin väga konkreetselt: "Mitte mingil juhul! Ma ei raatsi seda isegi kanda!" See ei takistanud tal mõni aeg hiljem küsida Stuudio Nahk Lola koti kohta: "Kas ma võin sellega kinno minna?" Vastus oli ... ei! Tõepoolest - leidub kotte, mis on mõeldud nii emadele kui ka tütardele. Millised käekotid sellest valikust meeldivad sulle? Milliste Eesti disainerite käekotte sina omad või ihaldad?
SHARE:

Tuesday, January 5, 2016

Instagram Inspiration - Sweet Temptations


This year's first Instagram Inspiration is devoted to the culinary arts. More precisely those cooking wizards who make delicious cakes, cookies, and manage to capture those temptations even more temptingly in photos. One capable woman like that is Tessa Arias whose blog I've been following for a long time, and whose Instagram shouldn't be looked at when hungry.

Tessa keeps a successful blog Handle the Heat and she's released many cookbooks. I've mentioned other accounts with delicious photos in previous posts as well, but there's never too much of a good thing. Ay Cafero continues to offer cool ideas to its followers on how to join flowers with a tasty bite. When we had a few picnics this summer, I went there for inspiration. I peek into Cake World when I know I have a lot of time in my hands for making food, and before my lovely family (read: one hungry bunch) devours all the dishes, I manage to fill the pancakes with something especially tasty. Which accounts devoted to cooking do you follow?

12-16. Aycafero
16-18. Festprinsessene
19-20. Cake__worlds

Selle aasta esimene Instagrami Inspiratsiooni postitus on pühendatud kokakunstile. Täpsemalt nendele nobenäppudele, kes teevad maitsvaid kooke, küpsiseid ja suudavad need ahvatlused veelgi ahvatlevamalt fotodele püüda. Üks selline võimekas naine on Tessa Arias, kelle blogi olen pikalt jälginud ja kelle Instagrami ei tasu tühja kõhuga vaadata. 

Tessa peab edukat blogi Handle the Heat ja ta on andnud välja mitu kokaraamatut. Teisi Instagrami kontosid, kust leidsin isuäratavaid kaadreid, olen varasemates postitustes maininud, kuid ega küll küllale liiga tee. Ay Cafero pakub oma jälgijatele jätkuvalt vahvaid ideid, kuidas liita lilled ühe maitsva ampsuga. Kui tegime suvel paar vahvat piknikku, siis ammutasin sealt inspiratsiooni. Cake Worldsi armastan kiigata siis, kui tean, et mul on söögi tegemiseks laialt aega käes ja enne kui mu armas perekond (loe: üks näljane kamp) kõik mu road ära hävitab, jõuan ka pannkoogid millegi eriti maitsvaga täita. Milliseid kokakunstile pühendatud kontosid sina jälgid?  
SHARE:

Sunday, January 3, 2016

A New Beginning


Making Stellarium better has been something to think about ever since the blog was born. What could be done better? What could be done differently? What's my weak point? What kind of knowledge do I need to find topics that captivate me and that I can write about? When I took part in the Urban Decay Masterclass in London this summer, I decided that makeup art is an area I want to get better acquainted with. 

Last October I joined the international makeup school International Make Up Center which is the oldest makeup school in Estonia. Our days were long - four hours that sometimes happened to stretch into five-six hours, five times a week. New information every day, a fair bit of theory, and of course practice, practice, practice! A new topic every day. I've had a sitting lifestyle all my life, so on the first week I got home absolutely exhausted. I really wasn't used to standing for two or three hours straight and practicing makeup. We tried different techniques on each other from the very first lessons.

We had an exceptionally lovely team - 16 girls with whom we tested products and did each others' makeup. The best crowd I've spent time with from day to day in the past few years. This kind of synergy is rare and I take it as a Christmas present that lasted from October til today when we got our diplomas after three exams. There were highs and lows during the studies for me. For example, I found out in the first weeks how little I've known this far. At the same time, I realised how much I know about different products. Far more than I thought. There were days when I went home with my head down, feeling that I can't do a thing. The only thing that helped me during those worst days in the world was knowing that I've come to learn, make mistakes, learn, and well... What a nice day it was when one of the era makeups came out well!



There were 200 hours in the International Make Up Center. When I had 70 hours behind me, it seemed to me that I don't understand a thing any more. You know the feeling when you stand in the middle of a messy room and even though everything has its own place, you don't know where to start and whether you're even in the mood? So stepped in the straightforwardness. Having always kept all sorts of emotions within me, I didn't make them a secret this time, and I shared them with the girls at the makeup school. When it was a bad day, I poured my heart out, and when it was a good day, we shared the joy. This is where our two exceptional lecturers come into play - Meelis Krik and Älis Viisileht, who have trained people for years and years. They know the phases students go through. My biggest thanks go both to Älis and Meelis whose devotion deserves a big round of applause.

And I became friends with myself again eventually. One day everything went into place. The colours in makeup palettes started speaking to me. Having tested different products over three months, I all of a sudden felt a lot richer. When there was a Michael Kors jewellery show in Estonia, our team did the models' makeups. That moment I felt I am ready to take a new path.

And finally. Talking about makeup art. Stellarium started as a beauty blog and a lot of readers come here because they are interested in beauty products. So I feel that those 200 hours at the international makeup school have given me a lot of knowledge on what, how, and why to write about. The new year will be interesting.



Stellariumi arendamine on minu jaoks blogi sünnist peale olnud suur mõttekoht. Mida saaks paremini? Mida teha teisiti? Milliseid teadmisi ma vajan, et jagada sinuga teemasid, mis paeluksid võrdselt nii mind kui ka lugejat? Kui ma käisin suvel Londonis Urban Decay Masterclassis meigitundides, otsutasin, et meigikunst on ala, mida soovin sügavamalt tundma õppida.

Aasta 2015 oktoobris astusin rahvusvahelisse meigikooli International Make Up Center, mis on Eestis vanim meigikool. Samasugused koolid asuvad ka Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis. Meie päevad olid pikad - viis päeva nädalas neli tundi, mis kippusid vahel venima viiele-kuule tunnile. Iga päev palju uut infot, korralikus koguses teooriat ja loomulikult praktika-praktika-praktika! Iga päev uus teema - ajastud, fantaasiameik, meik prillikandjatele, jumestus vanemale daamile, meik meestele, suitsusilm, kassisilm, meik stuudios, must-valge fotomeik, meigikohvri komplekteerimine ja nii edasi... Ma olen terve elu olnud istuva eluviisiga ja seetõttu jõudsin esimestel nädalatel rampväsinuna koju. See on ka põhjus, miks blogis oli vahepeal vaiksem. Ma tõesti polnud harjunud kaks-kolm tundi jutti seisma ja meiki harjutama. Nimelt harjutasime esimestest tundidest peale üksteise peal erinevaid jumestamistehnikaid.

Meil oli erakordselt tore tiim - 16 tüdrukut, kellega testisime koos tooteid ja tegime üksteisele meike. Parim seltskond, kellega olen viimastel aastatel päevast päeva koos aega veetnud. Sellist sünnergiat tekib harva ja mina võtan seda kui jõulukinki, mis kestis oktoobrist kuni 22.detsembrini, mil meile anti pärast kolme pinevat eksamit kätte rahvusvahelised diplomid. Minu jaoks oli õpingute ajal tõuse ja mõõnu. Esiteks sain ma esimeste nädalatega teada, kui vähe ma olen siiani teadnud. Ja samas sain ma teada, kui palju ma tean erinevatest toodetest. Kaugelt rohkem, kui ma arvasin. Leidus päevi, kui ma läksin saba jalge vahel koju, tundes, et ma ei oska mitte kui midagi. Ainus, mis aitas mind nendel üsna kehvakestel päevadel oli teadmine, et ma olengi läinud õppima, eksima, õppima ja noh... Milline tore päev see oli, kui mõni ajastut puudutav meik õnnestus! Sellel ajal tegin ma vaid ühe pildiseeria, kus kandsin roosat parukat. Küll aga pidasin pea iga päev videopäevikut, kuid seda peamiselt endale. Kaadrid, mis tänast mõtisklust illustreerivad, on tehtud Londonis Urban Decay Masterclassi tundides. Teised fotod on tehtud päeval, kui pildistasime Girl Friday rubriiki ja ma rääkisin paar sõna ka oma uuele sõbrale, SONY kaamerale.



Meil oli International Make Up Ceneris kokku 200 tundi. Kui 70 tundi oli seljataga, tundus mulle, et ma ei saa enam mitte millestki aru. Tead seda tunnet, et sa seisad keset segamini tuba ja kuigi igal asjal on oma koht, siis sa ei tea kust alustada ja kas sul on üldse tuju? Nüüd tuli minu jaoks appi avameelsus. Olles alati kõikvõimalikud emotsioonid endas hoidnud, ei teinud ma sel korral oma tunnetest saladust ja jagasin neid meigikooli tüdrukutega. Kui oli kehv päev, siis sai südant puistatud ja kui päev läks hästi, siis sai rõõmu jagatud. Siinkohal tulevad ka mängu meie kaks erakordset õppejõudu Meelis Krik ja Älis Viisileht, kes on aastaid ja aastaid viinud koolitusi läbi. Nemad teavad, millised faasid nende õpilased läbi elavad. Minu suurim tänu kuulub nii Älisile kui Meelisele, kelle pühendumus väärib suurt aplausi. 

Ja minagi sain lõpuks endaga uuesti sõbraks. Ühel päeval läks kõik justkui paika. Värvid meigipalettides hakkasid minuga kõnelema. Olles pea kolm kuud erinevaid tooteid testinud, tundsin end äkitselt tunduvalt rikkamana. Kui Eestis toimus Michael Korsi ehete esitlus, tegi meie tiim modellidele meike. Sel hetkel tundsin, et olen valmis end uuele teekonnale sättima. Juba jaanuaris avab Stellarium Pop-up Meigistuudio. Suuri ja väikseid asju tehakse koos, seega panime pead kokku ja Stellariumi Pop-up Meigistuudios ootavad sind lisaks minule veel kaks andekat meigikunstnikku. Kõigest kirjutan peagi lähemalt, kuid esimesed tööd teeme juba algava nädala reedel ehk 8.jaanuaril. Kui sa soovid endale meiki broneerida ja sul on küsimusi, siis kirjuta: meigistuudio@stellarium.ee

Ja lõpuks. Rääkides meigikunstist ja kosmeetikast. Stellarium alustas ilublogina ja just seetõttu käib siin palju lugejaid, kes tunnevad huvi ilutoodete vastu. Stellariumi arvustuste põhjal ostavad naised oma meigikotti või öökapile uusi tooteid ja ma tundsin, et vajan rohkem infot, mida sinuga blogi pidades jagada. Seega tunnen täna, et need 200 tundi rahvusvahelises meigikoolis on andnud mulle ohtralt mõtteid ja teadmisi millest, kuidas ja miks edaspidi kirjutada. Uus aasta saab olema põnev! 




PHOTOS: Meisi Volt
SHARE:
Blogger Template Created by pipdig